Jõelähtme vallas küpseb plaan lammutada viis Jägala-Joa puupapivabriku tarbeks sajandi eest ehitatud tööliselamut. Vallavalitsus on jõudnud järeldusele, et nii elamud kui nende kõrvalhooned tuleks lahti võtta ja ära vedada.

Aastatel 1916–1928 ehitati puupapivabriku tarbeks Jägala joa lähedusse kokku seitse tööliselamut. Vabriku õhkisid taganevad punaväed 1941. aastal, kuid elamud säilisid. Eesti iseseisvuse taastamise järel kasutas Jõelähtme vald neid esialgu sotsiaalpindadena.

Seitsmest elamust üks ehk Asula tee 14 maja hävis 2000. aastate alguses tulekahjus. Jägala-Joa 32 maja seevastu erastati, remonditi ning seda kasutatakse praegu nii korterite kui suvilatena.

Ülejäänud viis elamut on aadressidega Asula tee 1, 3, 8, 10 ja 12. Veel nelja aasta eest oli nendes ligemale 30 elu hammasrataste vahele jäänud inimest. Kui vald renoveeris 2015. aastal sotsiaalmajaks korrusmaja endises Jägala sõjaväelinnakus, viidi Asula tee sotsiaalpindade üürnikud sinna üle.

Asula 1 maja köök. 

Praegu on Asula 1, 3, 8, 10 ja 12 tööliselamud tühjad, kuid sajandi eest kuusepalkidest püstitatud hooned jätavad endiselt imposantse mulje. “Nihukesed jämedad palgid on siin,” osutab Jõelähtme vallavalitsuse liige Priit Põldma käega Asula 8 maja seintele. Seinad toetuvad paekivivundamendile.

“Kui Tallinnas mõnda maja renoveeritakse ja muinsuskaitse ei luba uut materjali kasutada, siis saaks neid palke kasutada asendamiseks. Seismine on andnud lisaväärtust,” arvab Põldma. “Huvilised, kes siin on käinud, on võtnud lahti voodrit. Ülemised palgid on kõik OK.”

Teistest soliidsema mulje jätab esmapilgul Asula 1 maja, mis on laotud kiviplokkidest. Sees on aga asotsiaalide pesa – kilekotid, kruugid, purgid, potškad, pudelid, kaltsud, makk ning televiisor. Heidikuid endid kohal ei viibi.

Lagunenud elektrikilpidest looklevad majadesse juhtmete pesad. Ilmselgelt on selline süsteem tuleohtlik.

Jägala-Joa 32 maja sai korterite erastamise järel seevastu uue kuue. 

Otsustati lammutada

2016. aastal arutas Jõelähtme vallavolikogu tööliselamute küsimust kokku kolmel istungil. Peale jäi seisukoht, et Asula tee 1, 3, 8, 10 ja 12 hooned tuleb lammutada.

“Muinsuskaitseamet pöördus kirjaga 13. juuni 2016 Jõelähtme vallavalitsuse ja Jõelähtme valla volikogu poole seisukohaga säilitada endise Jägala-Joa Puupapivabriku tööliste elamutest 1 ja 3, kuna need on piirkonna tootmis- ja asustusajaloo seisukohast väärtuslikud,” teatab muinsuskaitseameti vaneminspektor Ly Renter Harju Elule.

Jõelähtme vald soovib siiski vabaneda kõigist viiest majast. “Vastavalt volikogu suunistele tellis vallavalitsus nimetatud elamute lammutusprojekti ja hindamisakti. Hindamisakti kohaselt on kinnistute turuväärtuseks 162 000 eurot, lahutatuna hoonete lammutamiskulud saadakse hoonestamata kinnistute väärtuseks 111 000 eurot,” kirjutas Põldma muinsuskaitseametile 28. oktoobril 2016. Lammutusprojekti koostas OÜ Purustaja.

Ühe lahendusena pakuti Asula tee maju Eesti Vabaõhumuuseumile. “Kahjuks ei pidanud vabaõhumuuseum võimalikuks mõne hoone ümberteisaldamist säilitamise, restaureerimise ja eksponeerimise eesmärgil vabaõhumuuseumi territooriumile,” väidab Põldma. Maju jäädvustas ja kaardistas siiski vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus.

Anne Eistre näitab oma korteris erastamisdokumente. 

Uuriti ka, kas Eesti Rahva Muuseum oleks huvitatud tööliselamute mälestiste mingil moel jäädvustamisest. “Seda ERM ka tegi, filmides nii objekti kui ka inimesi nende pärimusega. See materjal sai teadaolevalt edastatud vallavalitsusele,” teavitab ERMi pressiesindaja Kaarel Tarand.

Asula tee tööliselamute omandamisest ERM Tarandi väitel huvitatud ei ole, sest “ERM-i arengukavasse ajaloolistest ehitistest Raadile mingi vabaõhukompleksi rajamine ei kuulu.”

Eelnevat silmas pidades kuulutas Jõelähtme vallavalitsus tänavu 30. jaanuari 2018 välja konkursi Asula tee 1, 3, 8, 10 ja 12 tööliselamute ja nende kõrvalhoonete lahti võtmiseks, ära vedamiseks ja taaskasutusse võtmiseks.

Lagunenud elektrikapp Asula 10 maja seinal. 

Võimalik renoveerida

Jägala-Joa 32 tööliselamu saatus on Asula tee hoonetest kujunenud erinevaks, sest sinna Jõelähtme valla sotsiaalkliente ei paigutatud. Maja korterid erastati sajandivahetusel.

Anne Eistre erastas omale Jägala-Joa 32 elamus korteri 1999. aastal. Selleks kulus 7980 EVPd ja natukene Eesti kroone. Anne ja abikaasa Tõnu põhikuluks kujunes remont, mille rahastamiseks müüdi kahetoaline korter Tallinnas.

Anne arvates võiksid kunagise puupapivabriku Asula tee tööliselamud säilida. „Et oleks näha, kuidas selle aja inimesed elasid,“ ütleb ta.

Nukk Asula 10 maja uksel annab märku, et kunagi elasid seal ka lapsed.