Käes on aasta valgeim aeg ja rõõmsaimad pühad. Jaanipäeva nimetus lähtub kristliku pühaku Ristija Johannese nimest ja sünnipäevast, kuid tal puudub seos jaanitulega. Eestlased on pööripäeva aega põliselt nimetanud teisiti: suured päevad, leedopäev, suvine päevapesa, pesapäev, päiväkäänäk jt.

Lisaks sellele, et 23. juuni on jaanilaupäev, tähistatakse siis alates 1934. aastast ka võidupüha, kuna 23. juunil 1919 said Eesti väed Võnnu lahingus võidu Landeswehri üle. Kadunud president Lennart Meri ettepanekul peetakse 1993. aastast võidupüha paraade vaheldumisi kõigis Eesti linnades. Nii 23. kui 24. juuni on riigipühad.

Aasta pikimad päevad

Rahvakalendris on jaanipäev iidne püha, mida peetakse jaanituledega. Tulel arvatakse pööriajal olevat eriti puhastav vägi, päevad on pikimad ja ööd lühimad, päike on keskpäeval taevas kõige kõrgemal ja tema jõud suurim – päike on pesas ja käes on suured päevad.

Portaali timeanddate.com andmeil kestab aasta pikim päev Tallinnas 21. juunil – see on ka ametlik pööripäev – 18 tundi 39 minutit ja 27 sekundit, järgmisel päeval 3 sekundit vähem, jaanilaupäeval jälle 13 sekundit vähem. Seega pole jaanilaupäev tehniliselt kõige pikema valge ajaga päev, kuid sellest ei tasu end heiduta lasta – päike tõuseb kõigil neil päevil kell 4.03 ja loojub kell 22.42 ning päris pimedat aega (tsiviilsest hämarikust hämarikuni) on umbes 2 tundi 4 minutit. Kui sekundeid arvestada, siis jaaniöö eel loojub päike kõige hiljem.

Rahvakalendri andmebaasist folklore.ee võib lugeda, et suvepühana on jaanipäev vastandiks aastavahetusepühadele talvel, mis jaotuvad mitmetele eri päevadele (jõulud, aastavahetus). Kuna jaanipäeva tähistamine mahub kahte päeva, võib seda pidada eestlastel traditsioonide poolest rikkaimaks tähtpäevaks. See on ühtlasi nii töö- kui peotähtpäev, lisaks iseloomustab jaanipäeva veel aastajaotuse pöördelistele momentidele omane maagiliste menetluste rohkus.

Tervise ja edu pant

Rahvakultuuri uurija Ahto Kaasik on kirjutanud, et leedopühad tähistavad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja tervise, edenemise ja muu õnne loomiseks. „Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel on mõju aasta teisele poolele. Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end algavaks poolaastaks tervise ja hea väega,“ teab Kaasik.

Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest.

Jaanilaupäeval tuleks rahvapärimuse järgi koristada toad ja pesta põrandad, tuua tuppa kased ja lilled. Maavalla koda (maavald.ee) kirjutab, et suured päevad on parim aeg saunavihtade tegemiseks ja ravimtaimede kogumiseks. Tuleks käia saunas, pidurõivad selga panna, tüdrukutele ja neidudele lillepärjad pähe asetada. Vanasti on piduõhtu hakatuseks läidetud ridva otsas väike tõrvapütt ehk kutsesõnn, mis andis kogunemiseks märku. Tulekoht ümbritseti maasse pistetud kaseokstega, kaskedega ehiti ka kiik.

Kaasik soovitab kaskedega ehtida ka auto, kuid tule juurde minna võimalikult pikk maa jalgsi. „Kui rahvas on enamjaolt kohal, võiks lõkke süüdata vanem lugupeetud inimene. See on pidulik hetk, mille saateks sobib pillimäng ja laul,“ kirjutab Kaasik.

Mingu kõik, kel jalg kannab

Rahvaluuleteadlane Matthias J. Eisen on kirjutanud raamatus „Jaaniraamat“ (1899) järgmist: „Jaanipäevale, õigem Jaaniööle paneb pärja pähä Jaanituli. Jaanipäeva pruugid avaldavad meile kas õnne otsimist ehk hädast ärapeasmist, Jaanituli selle vasta näitab meile tähtsa aja lõbulist külge.“

Maavald.ee kirjutab, et tulele peaksid minema kõik, kel jalg kannab: „Esiteks seepärast, et leedotulel käimine toob suurt tulu ja teiseks seepärast, et leedotulel käimata jätmine võib kaasa tuua õnnetuse.“ Vana tava on käia pärast lõkke süütamist kolm korda päripäeva ümber tule, et suurendada selle mõju.

Jaanipäeva pühadetoitude seas peaks aukohal olema piimaroad nagu juust, sõir, või, kodujuust, jogurt ja jäätis. Pühadetoidud on ka munad, kodused saiad, leivad ja pirukad, rannarahval ka kalaroad. Jaanijook on õlu ja kali. Söömaaeg peetakse tule ääres. Enne söömaasumist on perenaised andnud tulele või talu pühapaika jaanikahja ehk andi.

„Sööge, jooge, olge rõõmsad, hüpake üle tule ja hõisake julgesti, sest seegi on jaaniõhtu pühitsemine. Pidage vaid meeles, et tuli ei salli purjus ega kurja inimest. Jutustage vanu lugusid ja pärimusi, mõistatage, laulge, mängige murumänge, kiikuge, mängige pilli ja tantsige,“ soovitab Kaasik.

Tavasid on palju

Vana traditsioon on ka otsida jaaniusse ning minna lähimale allikale silmi pesema, sest sellel ööl arvati kõik allikad olevat tervendava väega. Ebatavalist mõjujõudu on omistatud rohule tekkinud jaanikastele, mis pidi andma hea jume ja tervise. Ennustuse saamiseks tuli aga padja alla panna üheksast taimeliigist pärg.

Omaette pärimus käib väidetavalt jaaniööl õitseva sõnajala kohta, mille õie omaduste kohta Eisen kirjutab: „Su raha ja varandus kasvab, su ettevõtted õnnistuvad hästi, su soovid lähevad täide. Hädad, kahjud ja õnnetused lähevad sinust mööda. Noortele tütarlastele oli õis suureks hirmutuseks. Hoidis õie omanik õit aga neiu poole, siis pidi neiu iseenesest ju seda meest armastama, kui ta teda muidu ka teab kudas vihkab.“

24. juuni on samuti püha. Siis ei tehta tööd. Tavaks on käia omaste kalmudel. Ka sel päeval on autode kaseokstega ehtimine ja rahvuslipud omal kohal.

Pööripäeva tähendus

• Kõige pikemad päevad aastas,
• algab lühenevate päevade aeg,
• loome algava aja õnne,
• püha tuli tervendab ja kaitseb,
• püha ühendab ja ülendab.

Tavad lühidalt

• Kodu korda,
• kased tuppa,
• kaseoksad ja lipud sõidukitele,
• õnnevihaga saun,
• pidurõivad,
• kõik tule juurde,
• püha, puhas ja looduslik tuli,
• piimast pühadetoidud, õlu ja kali,
• laul, pillimäng, tantsud, mängud, kiikumine,
• allikal käimine, kastega pesemine ja ennustamine.

Allikas Ahto Kaasik