Nädalateni veninud põuaaeg muutis kõik meid ümbritseva tuleohtlikuks ning kuigi sel nädalal on ka veidi vihma tulnud, ei tähenda see, et jaanilõket võiks teha nii, nagu jumal juhatab. Päästeamet on kogu viimase nädala jaganud näpunäiteid ohutu lõkke tegemiseks.

„Hoolimata ennustatavast jaaninädala vihmast jätkub kogu Eestis suure tuleohuga aeg. See tähendab, et meie metsad, põllud ja ka koduaiad on pika kuivaperioodiga muutunud äärmiselt tuleohtlikuks ja see tuleoht kestab,“ teatas päästeamet nädala alguses.

Nendele sõnadele kinnituseks teab igaüks, kes viimased kuu-kaks täielikus infosulus pole elanud, et metsad ja rabad tõesti põlevad. Osa tulekahjudest on kustutatud, osa mitte. Tuleohuga aeg kuulutati Eestis tänavu välja varem kui eelmistel aastatel. Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et tema ei mäletagi aastat, mil tuleohtlik aeg oleks nii ara välja kuulutatud.

Seda, kuidas ohutult lõket teha, hakkab päästeamet meedias selgitama igal kevadel, kui ilmad lubavad juba talve taandumisest rääkida. Tänavu kasutab päästeamet sõnapaari „eriline ettevaatlikkus“, mis tähendab, et enne kui tikku tõmbad, mõtle järele, kas seda ikka peaks tegema.

Astu lõkkest üle

Kui keegi arvab, et jaaniõhtu tähistamiseks on parim koht mets, siis sellest hullust mõttest tasub aastal 2018 paugupealt loobuda – metsades on praegu keelatud isegi suitsetada. Lõket tohib teha ainult koduaias ja rannas. Ja sealgi peaks lähtuma arusaamast, et „väike on ilus“ ja hüppamistehnika asemel tegelema üle lõkke astumisega.

„Jaanipäevatunde loomiseks piisab ka väikesest lõkkest või turvalisest õueküünlast – oluline on seltskond, kellega jaanipäeva tähistad. Eestlaste jaanipäeva traditsiooniks on suur lõke ja sellest üle hüppamine, kuid sellel aastal kutsume üles tegema lõkkeid suurusega, millest saab üle astuda,“ ütles Tammearu.

Sõbralik jaanilõke. 

Ohtlik jaanilõke. 

Et lõkketegemine veelgi ohutum oleks, soovitab päästeamet valida seltskonnast lõkkevalvuri, kes tulel silma peal hoiaks (ja ilmselgelt ei liialdaks ainetega, mis muudavad jälgimise keeruliseks või võimatuks). Ohutut lõket, millele valvur valitud, saab lausa registreerida (jaanituli.geoape.com). Peo lõpus on kohusetundlik valvur see, kes viimaselegi sädemele lõpu teeb. Nii et kena valvamist ka toimetuse poolt.

Kõlbab ainult puhas puit

Kuid tuleohutus pole ainus asi, millele tähelepanu pöörata – tundub, et jaanilõkke tegemine muutub järjest keerulisemaks. keskkonnaministeerium korraldas nädal tagasi Tänassilmas lõkke tegemise demopäev, kus tehti puust ja punaseks, miks peaks jaanilõkkesse panema vaid töötlemata ehk puhast puitu ning loobuma kõiksugu muudest jäätmetest, mida eestlane ikka ja jälle armastab lõkkes põletada. Vanad kombed on visad kaduma, aga kui vaadata kaht lüket, kus ühes töötlemata puit, oksad ja hein ning teises euroalused, ehitusjäätmed, töödeldud puit, plastik ja rehvid, siis taipab (tõenäoliselt) igaüks, et üks lõke on tervisele tõesti ohutum kui teine.

Lihtsalt öeldes: lõkkes tohib põletada vaid töötlemata puitu, oksi, kiletamata pappi ja paberit. Jäätmeid, sh eriti ohtlikke plaste ja rehve, ei tohi lõkkes põletada, kuna nende põlemisel eraldub õhku mürgiseid saasteaineid.

Arvestama peab, et koduõuel selliseid kustutamisvõimalusi pole. 

„Eriti ohtlik on erinevate plastimaterjalide põletamine, mille puhul tekib hulganisti inimese tervist kahjustavaid aineid. Nende hulgas on nii vähki tekitavaid kui ka hormoon- ja hingamissüsteemi kahjustavaid aineid,“ rääkis keskkonnaameti jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg.

Kui kuulata, mis siis juhtuda võib, võtab tõsiseks küll. Mürgised saasteained on silmale nähtamatud, kuid võivad organismi jõudes põhjustada tõsiseid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Ja needsamad lendunud ained ei kao kuhugi ka siis, kui nad kohe sinu organismi ei jõua – saastuvad ka aiasaadused, ja need jõuavad lõpuks ikka su kõhtu.

Seega on tänavune jaanilõke eriline: selle eest tuleb hoolt kanda. Ja mitte et lõke ise püha oleks. Pühad on ikka inimeste elu ja tervis.