Lääne-Harju uus piirkonnapolitseinik Jaan Vokk on kaasa löönud scoutspataljoni, mereväe ja kaitseliidu tegemistes, olnud missioonidel Kosovos ja Afganistanis, samuti piraadikütt India ookeanil. Ometi usub mees, et relvadest tõhusam on suuga veenmine.

Kust ikkagi tuli mõte hakata politseinikuks? “See oli veel miilitsaaeg. Ju ma tahtsin saada miilitsaks. Olen tegelikult kogu aeg vaadanud mundrikandjate poole suure austusega,” ütleb mees.

Mundrit ongi 39-aastane Vokk kandnud viimased kakskümmend aastat ja seda lausa kolmel kontinendil.

Kogenud piraadikütt

Nii näiteks oli Vokk 2004. aastal missioonil Kosovos, kuus aastat hiljem Afganistanis. Kõige põnevamaks kujunesid aga aastad 2010–2014, kui Vokk turvas relvastatud laevakaitsjana India ookeanil sõitvaid aluseid Somaalia mereröövlite vastu.

“Ma olen viibinud turvajate meeskonnaga kümnete kaubalaevade peal,” meenutab ta. Need laevad sõitsid India ookeanile kas Punasest merest, Araabia merest, Sri Lanka juurest või Lõuna-Aafrikast.

“Oleme piraate näinud ja oleme nendega ise ka suhelnud raadiosaatja teel. See oli aastal 2011. Piraate oli neli kuni kuus. Nad tulid kahe kiirlaevaga. Piraatide emalaev oli ka lähedal. Piraadid ei saanud kaubalaeva peale, aga nad olid meil sihikul juba,” meenutab ta.

Vokk laevakaitsjana India ookeanil. Foto erakogu 

“Piraatide emalaeva kapten lubas mul isiklikult pea otsast ära lõigata, kui ta mu kätte saab,” lisab Vokk.
Kas laevakaitsjaks hakkamist motiveeris adrenaliin, raha või soov maailma päästa?

“Kes on sõdur? Sõdur on selline inimene, kes on harjunud meeskonnas töötama, saama ülesandeid ja ülesandeid täitma – kas siis rahuoperatsioonide keskuses, scoutspataljonis, laevu turvavates erafirmades või politseis. Tegevuse mall, tegevuse täideviimine käib igal pool ühtemoodi. See on töö,” arutleb Vokk.

Indias vangistatud Eesti laevakaitsjate kohta arvab ta järgmist: “Ega need poisid eriti ei teadnudki, mis seal toimus. Otsuseid laeva peal võtab vastu kapten. Meeskonna liikmed ja ka laeval viibivad turvamehed ei saa teha mitte ühtegi otsust. Nemad olid tegelikult kõige suuremad ohvrid.”

Päris roosiliselt ei läinud ka Vokil endal. “Olen saanud turvaettevõtte poolt petta. Palgad jäid maksmata,” meenutab ta tagasilööke laevakaitsjana.

Kutsumuse leidmine

India ookeanilt naasmise järel töötas Vokk esmalt kaitseliidu Järva malevas, siis kiirabiauto juhina Tapal ja Rakveres. Lisandus töö patrullpolitseinikuna Ida-Harju politseijaoskonnas Lasnamäel.

“Minu jaoks on üks alus politseis töötamiseks just see arusaam meeskonnatöö põhimõtetest. Ja parim võimalus seda saada on väljaspool politseid, kas vangla relvastatud üksustes või kaitseväes,” arvab ta.

Lääne-Harju piirkonnapolitseinik vaikses ja unises Keila linnas sai temast käesoleva aasta 16. septembril.

“Nähes neid kuumi piirkondi ümber maailma olen ma sisimas tegelikult kogu aeg soovinud just sedasama, kus ma praegu olen,” väidab ta mõnevõrra üllatuslikult.

“Mis vahe on piirkonnapolitseinikul ja patrullpolitseinikul? Patrullpolitseinik näeb seda nii-öelda värsket verd ja lõpetab olukorra peale seda, kui tal vahetus läbi saab. Piirkonnapolitseinik peab juhtumi reaalselt lõpuni lahendama. Kui patrullpolitseinik lõpetab tulekahju, siis piirkonnapolitseinik tegeleb sütega, et tulekahju oleks kindla peale ära kustutatud,” ütleb Vokk.

Vokk on enda sõnul tulistanud nii pikkadest kui lühikestest, nii optikaga kui optikata relvadest. “Kõige suuremad relvad politseiniku jaoks on tegelikult suu ja pastakas. Sellest ta peab enne mundri selgapanemist aru saama,” arvab mees siiski.

“Relv, mida me vöö vahel kanname, on mõeldud selle jaoks, kui kellegi elu on vahetus ohus. Politsei, kaitsevägi ega ka mõni muu relvastatud üksus ei ole kohe kindlasti mitte action-film, kus relv on paugutamiseks ja sulle tulevad järjest uued elud juurde,” lisab ta.
Küll muudab politseiniku tavapärast käitumisviisi koroonakriis. “Kui me autos viibime või inimesega suhtleme hoones sees rohkem kui 15 minutit, on meil kohustus kanda maski,” selgitab Vokk. “Hoiame võimalusel distantsi kaks meetrit. Otsime võimalusi teha osa vestlusi õues,” lisab ta.

Jaan Vokki CV

• 1981 sündis Paides
• 1988–1997 õpingud Kabala põhikoolis
• 1997–1999 õpingud Tallinna merekoolis
• 1999–2000 õpingud Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumis
• 2000–2004 töö Paldiskis rahuoperatsioonide keskuses
• 2004 missioonil Kosovos
• 2004–2006 töö mereväes
• 2006–2009 töö rahuoperatsioonide keskuses/scoutspataljonis
• 2009–2010 missioonil Afganistanis
• 2010–2014 piraadikütt India ookeanil
• 2015–2017 töö kaitseliidu Järva malevas
• 2017–2018 kiirabiauto juht Tapal ja Rakveres
• 2018–2020 patrullpolitseinik Lasnamäel
• 2019–… õpingud politseiakadeemias
• 2020–… Lääne-Harju piirkonnapolitseinik
• Vabaabielus, kaks last