Haabneemes Kesktee piirkonnas rajati aastatel 1986–1991 elanike algatusel gaasitrassi jaotusvõrgustik mitmekümnele perele. Sealsed majapidamised tarbivad gaasi juba veerand sajandit, aga osaühingut, mis võrgustiku eest vastutaks, pole siiani moodustatud.
12. juunil saatis Adven Eesti AS tegevjuht Urmo Heinam Kesktee piirkonna gaasitarbijatele kirja, milles teatas, et ettevõte on väljunud gaasi jaemüügi ärist ning võõrandanud oma maagaasi müügiportfelli Alexela Energia ASile.
Heinami kiri jätkus sõnadega: “Tulenevalt piirkonna probleemistikust, kus tarbijaid maagaasiga varustava gaasivõrgu osas ei ole omanikku selgunud ning Adven Eesti on väljunud maagaasi jaemüügi ärist, ei ole meil võimalik edaspidi nimetatud gaasivõrgu liitumispunkti osas piirkonna jaotustorustikku maagaasi vastuvõttu tagada.”
Piirkonna tarbijatel soovitati moodustada energiaühistu ning sõlmida gaasivarustuse jätkumiseks leping Eesti Gaasi tütarettevõtte Gaasivõrgud ASiga. Hoiatati, et muidu lõppeb gaasi tarnimine piirkonda 31. augustil.
On see nüüd juhus või mitte, aga päev pärast kirja koostamist ehk 13. juunil läks Viimsi valla tehnovõrkude spetsialist Märt Kraut kahenädalasele puhkusele.
Oma jõu ja nõuga
“See oli Pirita lillekasvatuse näidissovhoosi maa. Siia planeeriti uued elamud,” meenutab kohalik elanik Aare Pernik piirkonna arengut 1970.-1980. aastatel.
See nn Kesktee piirkond hõlmab Rohuneeme tee, Kaluri tee, Kolhoosi tee, Kase tee ja Männi tee vahelist ala. Ala sees paiknevad veel Haava tee, Väljaku tee, Kuuse tee, Sõstra tee ning osaliselt Mereranna tee, Kesk tee ja Kase põik.
“Meie ülesanne oli torustik valmis ehitada ja üle anda, aga Eesti Gaas keeldus, võttis torustikust ainult pool vastu,” selgitab Pernik hädade algust.
“Kesksurve gaasitrass siia mere äärde rajati 1980. aastatel. Kirovi kalurikolhoos ehitas. Me palusime kalurikolhoosilt luba teha gaasitrassile sisselõige elamute tarbeks. Eestvedaja oli Kirovi peaenergeetik,” räägib Pernik.
Sisselõige kesksurve gaasitrassi tehti Mereranna ja Lepa tee ristumiskohas. Sealt algav 100-millimeetrine kõrvalharu, n-ö magistraaltoru jookseb esialgu maa all, tõustes pinnale Mereranna ja Väljaku tee nurgal. Korduvate hargnemiste järel jõuavad inimeste majadesse pooletollise läbimõõduga torud.
“1986. aastal algas projekteerimine. 1991. aastal koostati üleandmis-vastuvõtmisakt. Esialgu said gaasi 55 tarbijat. Kõik, kes selle toruga liitusid, tasusid meie ühiskassasse liikmemaksu,” selgitab Pernik, kes elab Sõstra teel.
Liitumissummaks oli tavaliselt 300–400 rubla. Lisaks pidi liituja andma oma panuse töötundide näol, sest torustiku maa-aluste osade tarbeks tuli käsitsi kraave kaevata.
1991. aastal oli sellise omaalgatuslikult rajatud gaasitrassi kogupikkus 2175,5 meetrit. Järk-järgult tarbijate ring laienes ja ka torustik pikenes. 2007. aastal jõuti 80 tarbijani.
“Meie ülesanne oli torustik valmis ehitada ja üle anda, aga Eesti Gaas keeldus, võttis torustikust ainult pool vastu,” selgitab Pernik hädade algust üheksakümnendatel. Vastu võeti Rohuneeme teest mere poole jääv osa.
Vastu võtmast keelduti Rohuneeme tee ja Kase tee vahelist ala, kus torustik jookseb peamiselt maa peal, sest maapealse torustiku teenendamiskulud on suuremad. Ometigi lasti sinna gaasi ja piirkonna elanikud maksid kauba eest individuaalarvestite näitude põhjal. Rohuneeme tee ja Mereranna tee nurgale paigaldati isegi gaasi vahemõõtepunkti.
Elanikud mures
Mereranna tee elanik Peeter Loim kütab gaasiga kodumaja. “Sõltub talvest, aga igakuine küttearve on 60-100 euro vahel,” ütleb ta. Usk gaasi oli nii tugev, et varasemad puukütte ahjud lõhuti majast välja juba aastate eest.
“Nüüd sain kirja, et 31. augustil lõpetatakse gaasi andmine. No täitsa tõsine mure! Ega see ei ole naljaasi. Talv on ju käega katsuda ja ühe päevaga neid asju ei tehta,” ütleb Loim.
“Kui keegi ütleb, et see trass on amortiseerunud, siis enne peaks tegema kindlaks, kas on amortiseerunud, kas on mingi surveproov tehtud ja siis ütlema ja või ei,” pahandab Loim.
“Ma siplen veel kuidagimoodi välja. Paks kõht ja elan üle, aga ma kardan, et siin on sadakond peret, kes jäävad väga tõsiselt hätta. Selle eest peaks mõnele mehele mööda nina andma,” arvab Loim.
“Minu talvine gaasiarve on kuni sada eurot kuus. Ma kütan mõnikord õhksoojuspumbaga juurde ka,” räägib Männi teel paarismajas elav Tõnu Kudevita.
Gaasitorud ja nende liitekohad Kudevita krundil on tugevalt roostes. “Ega praegu seda trassi ei hooldata. Ega ta kiita ei ole,” arvab mees.
Peremeheta torustik
Gaasi müüjad on omanikuta võrgustikku korduvalt vahetunud. Esialgu müüs peamiselt Eesti Gaas, alates 2007. aastast, kui Eestis gaasiturg avati, Adven Eesti.
“Eesti Gaas andis sellel hetkel Adven Eestile üle antud piirkonnas üksnes gaasimüügi ärivaldkonna. Gaasi jaotusvõrku Advenile üle ei antud. Eesti Gaas ei suutnud juba siis tõendada, et on selle võrgu omanik,” selgitab Urmo Heinam.
Kuidas toimus sellesse võrgustikku gaasi andmine ja selle eest tasumine Adveni omanikuks olemise ajal? “Tulenevalt erakordsest asjaolust, kus antud gaasivõrgu omanikku ei ole kõigi aastate jooksul suudetud tuvastada, tasus Adven seni Eesti Gaasi tütarettevõttele Gaasivõrgud ASile erakorraliselt liitumispunkti avatuna hoidmise eest,” täpsustab Heinam.
Käesoleva aasta 15. veebruaril müüs Adven Eesti oma maagaasi müügiõigused Alexela Energiale, ostes samas Alexelalt Gaasienergia ASi koos maagaasi jaotusvõrgustikuga.
Kuivõrd turvaline selline omaalgatuslik gaasivõrgustik ikkagi on? “Plahvatusoht tekib siis, kui on gaasileke, gaasi kontsentratsioon õhus jõuab viie protsendini ja tekib mingi säde,” selgitab Pernik.
Seni pole piirkonnas midagi veel õhku lennanud. “See on lekkinud küll, sest trassi isoleerimisel on kasutatud isoleeräärikut. Need isoleeräärikud kipuvad järgi andma ajapikku,” ütleb Pernik.
Pernik teab Harju Elule nimetada kahte lekkimisjuhtumit. Neist üks oli aasta eest. “Kohalik elanik ise lahendas selle probleemi ära. Ta on metallitöömees. Ta tegi paranduse töötaval torul,” selgitab Pernik.
“Meile teadaolevalt ei ole antud võrgu tehnilist seisukorda nõuetekohaselt hinnatud. Meile teadaolevalt ei ole võrgus korrapäraseid hooldustöid teostatud ning torustiku eluiga arvestades on need suhteliselt amortiseerunud,” väidab Heinam.
Vaja 200 000 eurot
Loim, Kudevita ja Pernik ootavad lahendust Viimsi vallalt. “No eelisjärjekorras Viimsi vald. Tema peab andma suunised,” arvab Loim. “Seda peab ikka omavalitsus reguleerima ja hoidma pilku peal,” ütleb Kudevita. “Vald on lähtunud, et küll tehakse, küll keegi teeb. Nii ei saa, kui ei ole õiget planeeringut,” lisab Pernik.
Heinami arvates tuleks Kesktee piirkonna gaasivarustus viia koostöös elanikega tehnilistele nõuetele vastavaks: “Nii oleks tagatud piirkonna elanike pikaaegne varustuskindlus ja gaasi edastatuse ohutus. See nõuab aga uue võrgustiku ehitust, mille elanike ostuhuvi korral saame ette võtta.”
Heinami hinnangul võtaks Kesktee piirkonda uue gaasivõrgustiku aega kaks-kolm aastat ja maksaks ca 200 000 eurot, millest osa tuleks Adveni eelarvest, osa aga piirkonna elanike taskust.
Kust 66-aastane Aare Pernik, 71-aastane Peeter Loim, 76-aastane Tõnu Kudevita ning kümned teised “ostuhuvi korral” vajaminevad tuhanded eurod leiavad, on omaette lugu.
KOMMENTAAR: Maria Helbling, Alexela Energia juhatuse esimees
15. veebruaril sõlmitud lepingu alusel ostis Alexela Adven Eesti maagaasi portfelli ja Adven Eesti ostis Alexelalt Gaasienergia AS koos maagaasi jaotusvõrguga. Nimetatud tehing andis mõlemale ettevõttele võimaluse keskenduda oma põhitegevusele. Vastavalt ostulepingus kokku lepitud tingimustele ettevõtted tehingute hinda ei avalikusta.
Eelpool mainitud tehingu tulemusena keskendus Alexela maagaasi müügile ning väljus võrkude haldamisest. Sellest tuleneval Alexela müüb ja on valmis edaspidigi müüma gaasi ka teie kirjas nimetatud piirkondades, ootame vaid, et seal asuvatele tarbimiskohtadele tekiksid ka võrgulepingud. Gaasi müümine ilma võrgulepinguta ei ole Eesti turul tavapraktika.
Ebatõenäoline on, et tekib olukord, kus majapidamised jäävad gaasiga varustamata. Kohaliku kogukonna esindajad on olnud meiega kontaktis ning oleme neile olukorda selgitanud. Soovitame tungivalt, et kõik nimetatud piirkonna gaasi tarbijad teeksid endale nõuetekohased, Eesti vabariigi seadustele vastavad võrgulepingud, et lihtsustada asjaajamisi tulevikus.