Mullu tootis Maardus asuva Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi soojust, mis on uus rekord. Põletati 248 000 tonni sega-olmejäätmeid, mida on 3000 tonni rohkem kui aasta varem. Samas katsetati ka hakitud rehvide põletamist.
Tunamullu tekkis Eestis üle 308 000 tonni segaolmejäätmeid. Iru jaam suudaks aastas energiaks ümber töödelda kuni 250 000 tonni jäätmeid. Täisvõimsusel töötades põletab jaam tunnis keskmiselt 30 tonni segaolmejäätmeid. Keskmiselt külastab Irut ligi 70 prügiautot päevas.
Kuidas prügipõletamine välja näeb? Selleks külastas Harju Elu aasta teisel päeval 2013. aastal valminud jaama.
“Peaaegu kogu Iru jaama soojus ja elekter tuli jäätmete põletusjaamast. On veel gaasil töötav energiaplokk, millega saab elektrit ja sooja toota. Aga see töötas vaid jaanuaris, kui ilm oli külm,” ütleb Iru elektrijaama tootmisjuht Anatoli Petrov.
Mädanenud aiasaadused
Mida tähendavad arvud ehk 129 gigavatt-tundi elektrit ja 292 gigavatt-tundi soojust? “Toodame jäätmepõletusjaamas umbes viiendik kogu Tallinna linna soojuse vajadusest. Tallinna piirides asuv Väo I elektrijaam kasutab kütuseks biomassi. Ka Väo 2 jaamas hakatakse samuti kütusena kasutama biomassi,” seletab Petrov. Iru gaasil töötav energiaplokk praegu seisab. Kuid külmade ilmade, piisava soojusvajaduse, sobiliku gaasi- ja elektrihinna puhul saab selle tööle panna.
Jäätmeid tuuakse Irusse üle Eesti ja kaugemaltki.Petrov selgitab, et veerand olmejäätmetest on pärit Inglismaalt, Soomest ja Iirimaalt. “Parim kütteväärtus on 10,5 megadžauli kilo kohta. Eestis prügil on see keskmiselt 8,5-8,7, välismaisel keskmiselt 9,3. Sügisel on meie prügil kehvem kütteväärtus,sest siis veetakse siia näiteks olmeprügisse visatud mädanenud aiasaadusi,” räägib Petrov.
Aga kurioosumeid on jaamas leitud teisigi. Mehe sõnul on sorteerimata prügi hulgas näiteks jalgrattaid, soojuspumpasid ja boilereid. Tuhast on leitud ka mürsuhülsse, gaasiballoone, autoosi ja luuke. “Ahjus on küll 1200 kraadi kuumust, aga rullikeeratud madratsid ja suured paberirullid ei põle. Ma ei saa aru, kuidas saavad prügi hulka suured betoonblokid,” räägib ta. Parim põletatav prügi on selline, mille tükid on suurusega 10×10 sentimeetrit.
Korstnast valge suits
Kas Irus põletatakse ka rehve? Petrov ütleb, et mullu põletati katseliselt 100 tonni rehve. Kokku võib jaam põletada kogu prügi hulgas kuni kaks protsenti rehve. Luba on 5000 tonni põletamiseks. “Aga me ei ole praegu sellest majanduslikel põhjustel huvitatud olnud, sest hind on olmejäätmetest madalam. Korraldatud hankel küsiti jäätmepõletusplokile sobilikus suuruses rehvihakke käitlemise eest hoopis Eesti Energialt tasu. Ning pealegi peavad rehvid olema enne Irusse toomist tükeldatud väikesteks kuubikuteks.
“Põletamisest üle jäänud metall läheb Kuusakoskisse, koldetuhk aga Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusesse ehk Jõelähtme prügilasse. Lendtuhk utiliseeritakse Soomes,” ütleb töökeskkonna ja käidu peaspetsialist Andrei Vuhk. Pügi põletamisel tekkivat suitsu puhastatakse filtrites ammooniumiveega, lubjapiimaga, aktiveeritud söe ning vajadusel ka kustutatud lubjaga. Mehaaniliselt puhastatakse suits kottfiltritega. 200-meetrisest korstnast tuleb põhimõtteliselt välja vaid CO2 ja veeaur.
KOMMENTAAR: Rainer Pesti, Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht
Rehvide kogumise eest vastutavad rehvide taaskasutusorganisatsioonid. Ragn-Sellsi osa, mis jõuab meieni läbi jäätmejaamade, on marginaalne. Küll on Ragn-Sells riigile partner, et Tartumaal Raadile veetud rehvid saaksid loodusest kokku kogutud ja lõppkäitlusele suunatud. Sealne maht on ligi 14 000 tonni vanarehve, see on rohkem kui Eestis tekib ühe aasta jooksul.
Eesti Energia on eelmisel aastal läbi viinud rehvide katsepõletamised Iru jäätmepõletustehases. Täna on Iru tehasele väljastatud luba 5000 tonni vanarehvide põletamiseks. Reaalne ongi Eesti Energia poolne rehvide põletamine Irus.
