Juba aastakümneid on nn Nigeeria petukirjadega, kus lubatakse väga suuri summasid väikese teenustasu ülekandmise järel, inimestelt raha välja petetud. Tänapäeval on aga üha rohkem levinud pettused, mille puhul mängitakse inimeste romantilistel tunnetel või intiimsuse paljastamisel.

Viimaseid pole ehk isegi õige armupettusteks lugeda, sest armastusega nende puhul tegemist ei ole, kuid tunnete või ihadega siiski. Viimase aasta aja jooksul on politsei saanud vähemalt 50 ametlikku kaebust inimestelt, kes sattusid tänu intiimvideole väljapressimise ohvriks. Ent see võib juhtuda ka siis, kui inimene lihtsalt videokõne vastu võtab.

Hoiduge tundmatutest „sõpradest“

Hiljuti postitas üks eesti mees Facebooki hoiatuse, mis sai sadu kommentaare: „Head sõbrad: pean hoiatama teid erakordselt perversse kelmi eest, kelle rünnaku ohvriks langesin eile õhtul pahaaimamatult. Ei tahaks, et see viraalseks läheks, aga teisalt vaikida ka ei saa.“ Lühidalt: keegi Helina-nimeline naisterahvas kutsus ta Facebookis enda sõbraks, mees arvas, et ju vist olid äsjasel peol näinud ja nõustus.

Kui mees küsis Messengeris, kas nad on kohtunud, avati ühtäkki videokõne ja „vastu vaatas tütarlaps, kes tegeles teate küll millega“, kirjeldas mees. Ta ise oli lihtsalt üllatunud ega teinud midagi ebasiivsat. „Kohe, kui kõne kinni panin, hakati ähvardama, et kui 8500 eurot üle ei kanna, siis antakse mind üle Interpolile kui pedofiil ja kogu mu maine, karjäär ja elu hävitatakse.“

Muidugi ei olnud tegelikult põhjust midagi „üle anda“ ja mees teatas juhtunust veebikonstaablile ja Facebooki administraatoritele. Aga paljud võivad sellise väljapressimisele alluda, sest tänapäeval on ju võimalik fotosid ja videoid kokku monteerida nii, et sealt paistab kellegi nägu, keda seal tegelikult pole.

Kui tavaliselt saab libakontodest aimu selle järgi, et inimesel on vähe sõpru, postitusi ja fotosid, pole enda eluloolisi andmeid jne, siis nüüd on kurjategijad osavamaks läinud ja näevad libakontodega vaeva, et need paistaksid igati „päris“ – nii ei saa ka Facebook ise neid naljalt kustutada. „Ma ei osanud midagi kahtlustada, kuna tolle isiku profiil oli väga oskuskikult üles ehitatud. Pildid, info hariduse, elukoha ja kõige muu osas oli samuti peenelt läbi mõeldud,“ kirjeldas mees.

Kui keegi palub püksid maha võtta pärast paariminutilist suhtlust, kas see reaalses elus on kordagi juhtunud?

Kurjategija avab tema sõnul üha uusi grupivestlusi erinevate nimede all ja tundub, et teda peatada on võimatu, kuna konto paistab ju legitiimne – pilte oli lausa aastast 2017. See mees polnud muidugi ainus Eestimaal, kellelt sama kurjategija üritas raha välja pressida. Arvukatest kommentaaridest võis lugeda ka seda, mille järgi kahtlasest kontost aru võib saada: „ühiseid sõpru on mitmeid, aga kõik mehed“, „kõik on soolopildid, ei ühtegi teiste inimestega“ jne.

Teadmine, mis sellest loost kaasa võtta, on see, et internetis tuleks kahtlastest sõbrakutsete eest hoiduda ja mitte võtta endale sotsiaalmeedias sõpradeks inimesi, keda päriselt ei teata-tunta. Ja videokõnesid võõrastelt kindlasti mitte vastu võtta. Kui aga õnnetus on juhtunud, võib olla parim rohi selliste pervertide vastu võitlemisel nad avalikustada – kaob ka võimalus kompromiteerima hakata.

Kuidas mitte sattuda piinlikku jamasse

Veebruaris kirjeldati ETV saates „Pealtnägija“ lugu tavalisest 30ndates eesti mehest, kellele kirjutas Messengeris tema jaoks tundmatu naine ning mees tahtis enda sõnul teada, mida ta soovib. „Kristiinal“ oli üpris levinud eesti perenimi ja profiilil palju pilte, mis kujutasid kena brünetti elamas toredat elu. Tegelikult oli tegu varastatud fotode ja vale nimega.

Mehele tundus vestluskaaslane algul ehtne seda enam, et suhtlus toimus eesti keeles. Naine väitis, et elab Tallinnas, töötab apteegis ja elab üksinda. Juba loetud minutite jooksul kiskus vestlus kuumaks. Ühel hetkel tegi end lahti riietada lubanud „Kristiina“ mehele Messengeris videokõne, kus ekraanile ilmus tütarlaps aluspesus, mida ta asus ära võtma, ja palus siis ka mehel end näidata.

„Ma lihtsalt tegin korraks püksiluku lahti, noh, ihuliikme korraks välja ja tagasi põhimõtteliselt,“ rääkis ta. Kohe pärast seda langesid maskid ja algas väljapressimine, mille käigus ähvardas pätt saata salvestatud video mehe perele ja kõigile FB sõpradele. Mees tegigi 500-eurose Moneygrami ülekande kellelegi Elevandiluurannikul. Väljapressimine aga jätkus ja siis pöördus mees politsei ja avalikkuse poole.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre ütles saates, et alati tasub end mõelda päriselulisse keskkonda. „Kui keegi palub püksid maha võtta pärast paariminutilist suhtlust, kas see reaalses elus on kordagi juhtunud? Kõnnite tänaval ja teie juurde astub neiu, kes ütleb, et palun võta püksid maha ja näita mulle midagi. Et kui seda ei ole juhtunud elus, siis seda ei juhtu ka internetis,“ manitses Tambre.

Teadmine, mis sellest loost kaasa võtta, on see, et internetis tuleks kahtlastest sõbrakutsete eest hoiduda ja mitte võtta endale sotsiaalmeedias sõpradeks inimesi, keda päriselt ei tea.

Videokõne juures oli tähtis detail – video oli tumm. Naine väitis, et ta arvutil pole mikrofoni. Seda tõenäoliselt sellepärast, et kurjategija on tavaliselt meesterahvas ning häälega helistades saaks ohver aru, et tegemist pole naisega. Politsei soovitus on ülekandeid mitte teha.

„Üldjuhul jäävad koopiad kurjategijate kätte. Ja nad kasutavad neid veel ja veel. Te jäätegi maksma,“ ütles Tambre.

Mängitakse romantilistel tunnetel

Kui eelmainitu kirjeldas ähvardusega väljapressimist, siis teine liik pettusi, mille ohvriks nii naised kui mehed langevad, on romantiline meelitamine: esialgu räägivad kelmid sotsiaalvõrgustikes või tutvumisportaalides ohvri ära ilusate lubaduste ja ahvatlevate tulevikupiltidega. Naistel on aga suurem tõenäosus catfisherite, nagu neid nimetatakse, tähelepanu saada siis, kui neil on staatuseks märgitud „üksik“ või „lesk“.

Kõige sagedamini tutvustatakse ennast kui salateenistuse sõdurit, kodumaast kaugel salarajatist ehitavat inseneri, sõjatsoonis töötavat arsti või vangi langenud välisdiplomaati. Suhtlus kestab tavaliselt nädal või paar, kuniks pettur on võitnud ohvri usalduse ja tihti ka südame. Kui usaldus on saavutatud, tekitatakse ohvril tunne, et ta on ainus inimene maailmas, kes suudab oma uut kaaslast erinevatest raskustest välja aidata, et mõlemad saaksid lõpuks koos õnnelikud olla. Hakatakse küsima rahalist abi näiteks lennupiletiteks, olulise paki saatmiseks või hoopis millekski kolmandaks.

Kuigi võidakse alustada väikestest summadest, võib ohvri lõppkahju ulatuda tuhandetest kuni kümnete tuhandete eurodeni. SEB panga statistika näitab, et möödunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on jätkuvalt kasvutrendis. SEB turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul on sagenenud juhtumid, kus ohvrid suunatakse sujuvalt ühest pettusest järgmisesse skeemi.

SEB turbekeskuse turbejuhi Kätlin Kuke sõnul näitab panga statistika, et möödunud aastal tuvastatud armastuspettuste arv kahekordistus ja see on jätkuvalt kasvutrendis. Foto SEB 

„Näiteks algab kõik armastuspettusest ehk internetituttav, kellega ohver pole isegi kohtutud, avaldab suuri tundeid ja annab lubadusi. Seejärel tekivad võõral väidetavad probleemid ning ta vajab rahalist abi. Kui ohver on kandnud kogu raha „kihlatu“ aitamiseks ja raha on lõplikult otsas, suunatakse ta osavalt järgmisse skeemi. Selleks võib olla laenu-, pärandi- või annetuspettus. Nende skeemide puhul on pettuse tunnuseks teenustasud, nii et ohver kannab veelgi suuremaid kahjusid,“ kirjeldas Kukk.

Tuleb endal teadlik ja valvas olla

Panga kogemuste kohaselt võtavad sinisilmsed ohvrid raha ülekandmiseks isegi laenu ja ei ole harvad ka juhtumid, kus mingi aja möödudes võetakse ohvriga uuesti kontakti, lubatakse raha tagastada ning taas algab kõik otsast peale. Kõige suurem väljakutse seda tüüpi pettustega on Kuke sõnul see, et neid on keeruline tuvastada ja ära hoida ning politseiga või pangaga võtavad sellel teemal ühendust vähesed.

Juhtumite absoluutarvud on muidugi madalad, aga lõppkahju summad inimese kohta ulatuvad tuhandetest kuni kümnete tuhandete eurodeni. Kõigi nende juhtumite taga on kasvav tööstusharu, kus kurjategijad üritavad erinevaid stsenaariume kasutades inimese kuidagi konksu otsa saada ja tekitada tunde, et on vaja maksta raha. Nende skeemide juures kasutatakse ära inimlikke nõrkusi nagu armastusvajadus ja sugutung.

Ohvrite aitamiseks eriti midagi teha ei saa. Nende ligi 50 inimese puhul, kes alates eelmise aasta algusest politseisse pöördusid, jäeti kriminaalasi algatamata, sest kurjategijad asuvad teise riigi jurisdiktsioonis ning isegi kui pätid tohutu pingutusega tuvastataks, siis raha neilt enam võtta ei ole.