Järjest rohkem on eestlasi, kes tahavad olla õpetajad, õpetada oma vabast ajast eesti keelt neile, kes seda õppida tahavad. Ja mitte ainult keelt! Olla õpetaja ka kultuuri- ja ajalootundides. Olla õpetaja kõigile, kes tahavad elada OMANA sellel maal.
Integratsiooni Sihtasutuse algatusel stardib neil päevil viiendat korda Keelesõbra programm, millesse registreerus sel aastal ligi 900 eesti keele rääkijat, mentorit, kes on valmis vestlema keeleõppijatega. Nüüd viib Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete juht Ave Landrat (A.V) koos kolme keeleõpetajast kolleegi ja kuue kaastöötajaga vabatahtlikud ankeete sorteerides kokku õppijatega.
Omavaheline suhtlemiskanal õpetajale-õpilasele on kas Zoom, Messenger, Skype või telefon. Aga keelatud pole ka omavahel kokku saada. Keelesõbra programm on keeleõpet toetav tegevus, millega Integratsiooni Sihtasutus tegeleb.
Poolteist aastat tagasi võitis konkursi Integratsiooni Sihtasutuse juhi kohale Dmitri Moskovtsev. Harju Elu küsibki: Dmitri, mille või kellega veel tegelete?
Dmitri Moskovtsev (D.M): Laiemat pilti vaadates on mitu erinevat sihtrühma, kellega tegeleme. Ennekõike aitame lõimuda Eestis ammu elavatel inimestel, kelle emakeel pole eesti keel. Lisaks toetame Eestisse õppima, tööle või lihtsalt elama tulevate inimeste kohanemist. Viimastel aastatel on erilise tähelepanu all Eestis ajutist või rahvusvahelist kaitset saanud inimesed, näiteks põgenikud Ukrainast või mujalt.
Nendele on esmatähtis selgitada kuidas on Eestis elu korraldatud – kuhu ja kelle poole on neil vaja pöörduda, et nad igapäevaelus paremini hakkama saaksid. Näiteks on vaja ukrainlastele selgitada, et arsti poole pöördudes pole vaja maksta. Neil on seda raske mõista.
Nii et laias plaanis on töö Integratsiooni Sihtasutuses väga mitmekülgne. Suhtleme iga päev inimestega, kes meile külla tulevad, meile kirjutavad või helistavad. Nende esimene eesmärk on eesti keel ja siinsed kombed nii selgeks saada, et Eesti ühiskonnas ennast kindlalt tunda.
Kuidas üks sõjapõgenik Ukrainast teid üles leiab, teie juurde satub?
D.M: Politsei- ja Piirivalveameti poolt suunatakse nii Ukrainast kui ka teistest riikidest põgenikud kohanemisprogrammi Settle in Estonia. Selle raames läbivad nad eesti keele õppe, mis on nendele kohustuslik ja tasuta.
A.L: Põgenike jaoks on olulised esimesed sammud, keeleõppe algtase, et nad saaksid selgeks elementaarse keele. Siis saavad nad osaleda ka meie teistes, keeleõpet toetavates tegevustes. Näiteks toimuvad meil erinevad keelekohvikud, keeleklubid, keelerulett või juba räägitud Keelesõbra programm. Ka väljasõidud teistesse Eestimaa piirkondadesse toetavad keeleõpet, vahetut suhtlemist kõige erinevamatel teemadel.
Alates täiemahulise sõja puhkemisest Ukrainas on meie korraldatud kursustel käinud ligi 12 000 Ukraina põgenikku.
D.M: Meil on palgal eesti keele õpetajad. Eesti keele majades nii Tallinnas kui ka Narvas korraldame keelekursuseid. Aga kursused toimuvad ka veebis. Suurema osa kursuseid korraldame keelefirmade abil.
Kui palju inimesi on Integratsiooni Sihtasutuse keelekursustel osalenud?
D:M: Alates täiemahulise sõja puhkemisest Ukrainas on meie korraldatud kursustel käinud ligi 12 000 Ukraina põgenikku. Valdavalt on nad omandanud lihtsama, A1 taseme, mõned jõudnud ka tasemele A2. Kuigi riik on suutnud põgenike vajadustele kiiresti reageerida, on huvi eesti keele õppimise vastu suurem kui hetkel rahuldada suudame.
Teie kodulehelt on näha, et tegelete ka Eestisse tagasipöördujatega?
D:M: Tõsi. Lisandunud on veel üks oluline sihtrühm, kellega tegeleme – need on tagasipöördujad. Sõja puhkemisest alates on Eestist kunagi Venemaale, Valgevenesse või Ukrainasse rännanud inimestes kasvanud huvi Eestisse tagasipöördumise vastu. Nõustame neid, vajadusel aitame saada tagasipöördumistoetust, mis on toeks kolimiskulude katmisel. Kelle juured on Eestis, saavad lihtsamini Eesti kodakondsuse. Aga nende keeleteekond sageli algab alles siin. Ja muidugi aitame üle saada kohanemisraskustest, kui nad on juba Eestis.
Toetate ka väliseestlasi?
A.L: Identiteeti, keelt ja kultuuri saab hoida ka välismaal elades, võimalusi selleks on palju. Mida rohkem on inimesi, kes ennast ühel või teisel moel seostavad Eestiga, seda tugevamad me kõik koos oleme.
D.M: Riik toetab nii eesti kultuuri kestmist ja keeleõpet välismaal kui ka Eesti kogukondade järjepidevust. Meil on eraldi koduleht Global Estonian, seal on vajalik informatsioon eestlastele välismaal. Ministeeriumite rahastamisel toetame mitmeid väliskogukondade omaalgatuslikke projekte ja meediaväljaandeid. Aitame rahastada ka kultuuriüritusi, näiteks Eesti päevi Kanadas või Rootsis.
Korraldame ka väliseesti noortele mõeldud laagreid siin Eestis, mis on väga populaarsed ja kuhu tulevad kokku noored üle ilma. Kohtutakse kohalike noorte eestlastega, tutvutakse. Ja mõni välismaal elav eesti juurtega noor on otsustanud siduda end Eestiga.
Räägime palju keeleõppest. Aga lõimumine, kuidas toetate seda?
AL: Integratsiooni Sihtasutuse oluline eesmärk on kaasata ka võimalikult palju eestlasi lõimumisse. Tavaliselt igaüks, kes on meie tegevuses osalenud, toob veel kellegi kaasa. Nii on meie Keelesõbra programmi mentorite arv, mis esimesel aastal oli mõnisada, kasvanud 900-ni. See on hämmastav.
DM: Suurem osa meie energiast ja tööajast on suunatud ikka inimestele, kes elavad siin, Eestimaal. Nende kohanemisele eluga Eestis. Nende lõimumisele siinse kultuuriruumiga. Samas – lõimumine on kahepoolne, selles ei saa ainult üks pool osaleda. Mida rohkem lõimumisprotsessis lööb kaasa kohalike juurtega inimesi, seda lihtsam on see protsess ka nendele, kes siia tulevad.