Prangli saarel jalutades hakkavad silma vanad veoautod, aga ka järelkäruga ATV-d, millega tehakse ekskursioone. Selgub, et saarel nii tavaline turistide sõidutamise viis on tegelikult Eesti seadustega vastuolus.

Kui palju sääraseid veoautosid saarel on? “Paarkümmend,” ütleb Prangli saarevanem Terje Lilleoks. Milles siis peitub vastuolu? “Liiklusseaduse järgi veoauto kastis võib vedada inimesi ainult sõjavägi,” kurdab Lilleoks.

“Meil puuduvad praegu täpsed andmed, kui palju toimub väikesaartel turistide vedu veoauto kastis. Nagu mujal maailmas, on selline viis kasutusel just saare maastiku tutvustamisel ja ringsõitude korraldamisel raskemini läbitavatel teedel. Sõidukiirused on sellistel sõitudel (väga) väikesed. Veoautokastis istumine on kohandatud inimestele turvaliseks,” arvab Eesti Saarte Kogu (ESK) juhataja Leo Filippov. Ta elab ise Saaremaal.

Eesti Saarte Kogus on esindatud 19 saart: Abruka, Aegna, Hiiumaa, Kassari, Kesselaid, Kihnu, Kõinastu, Manilaid, Muhumaa, Naissaar, Osmussaar, Pakri saared, Piirissaar, Prangli, Ruhnu, Saaremaa, Vahase, Vilsandi ja Vormsi. Neist Aegna, Naissaar, Pakri saared ja Prangli jäävad Harjumaale.

Mida ütleb paragrahv?

“Täna kehtiv liiklusseadus on vastu võetud 17. juunil 2010 ja kehtib alates 1. juulist 2011,” selgitab advokaadibüroo Sirk ja Saareväli vandeadvokaat Indrek Sirk.

“Turistide sõidutamise kohta auto kastis puuduvad reeglid. On üldised nõuded sõitjate veoks, mis kehtivad nii kohalikele inimestele kui turistidele,” lisab Sirk.

Turistid tõusevad traktorikasti Pakri saartel – ekskursioon võib alata. 

Sirk tsiteerib liiklusseaduse paragrahvi 34 lõiget 2: “Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil. D1E-alamkategooria autorongi koosseisus olevat haagist ei tohi kasutada sõitjate veoks. Veoauto kastis tohib sõita vaid veost saatev või veose järgi minev isik tingimusel, et tema jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 60 kilomeetrit tunnis.”

Sama paragrahvi lõige 3 kõlab järgmiselt: “Kaitseväes ja Kaitseliidus tohib sõitjaid vedada inimeste veoks kohandatud veoautodega, kusjuures suurim lubatud sõidukiirus ei tohi ületada 60 kilomeetrit tunnis.”

Kuidas see liiklusseadus on mõjutanud turistide sõidutamist väikesaartel? “Väikesaartel lihtsalt ei ole seda täidetud, aga nüüd politsei otsustas hakata Eesti vabariiki saarte peale tooma,” ohkab Lilleoks.
Millal need esimesed kontrollid tehti? “Iga aasta korra, aga see kevad läks asi kohe päris kurjaks,“ räägib Lilleoks. “Politsei lähtub seadusest ja ta peab seda tegema. Ta ei saa öelda, et ma luban sul sõita.”

Lilleoksa sõnul ei ole Pranglil seni trahvi siiski veel tehtud. “Ei ole tabatud.”

“Eesti Saarte Kogule teadaolevalt ei ole veel teenuse pakkujat karistatud,” lisab Filippov.

Tuleks muuta seadusi

16.-17. juunini 2017 peeti Naissaarel Eesti Saarte Kogu 28. üldkogu. Lilleoks juhtis seal tähelepanu vajadusele muuta liikluseadust nii, et väikesaartel saaks hakata turiste seaduslikult veoautoga sõidutama. “Eesti Saarte Kogu peaks nüüd tegema seaduse muudatuse ettepaneku riigikogule,” ütleb ta.

“Eesti Saarte Kogul asuti seisukohale, et kuna probleem on PPA tõstatatud, siis teadvustame antud probleemi ja asume koostöös leidma lahendust. Antud juhul ei ole ärakeelamine ja karistamine edasiviiv ega saartel ettevõtlust toetav lahendus. Vajadusel tuleb leida ja teha kõigi osapooltega koostöös liikluseeskirjas regulatsiooni parandus,” arvab Filippov.

Pranglilt lahkuvad politseinikud. „Ega ta kõige ohutum viis inimeste transpordiks ei ole, aga kuna see saare elu paraku küll selline on, ei saa seda õigeks pidada, aga nii ta käib jah,“ ütleb Ülar Rätsep turistide sõidutamise kohta veoauto kastis. „Liiga vähe nägin, et midagi selle kohta öelda,“ jääb paarimees Mark Petrosjan napisõnaliseks. 

“Arvestades seda, et küsimus on kerkinud eelkõige väikesaarte kontekstis, kus vahemaad on lühikesed, teeolud bussidele läbimiseks sageli rasked ning kiirused ei saa küündida teeolusid ja vahemaid arvestades kuigi suureks, siis on põhjendatud kaaluda väikesaartel inimeste veoks sarnaste tingimuste loomine nagu kaitseväel ja Kaitseliidul,” usub Sirk.

“Üldjuhul on veoauto mass üle 3500 kilo ning seetõttu vajalik C1 või C-kategooria juhtimisõigus. See tähendab, et juht on saanud rohkem väljaõpet kui tavaline B-kategooria sõiduauto juht,” lisab Sirk.

“Turismil on väikesaarte elatusvahendina ikkagi väga suur osa, 90 protsenti ma isegi julgeks pakkuda. Ma ei pea silmas suuri saari, vaid just väikseid. Veoautokastiekskursioon on üks osa turismiatraktsioonist,” selgitab Lilleoks.

“Saartel on üks oluline arengueeldus õigusruumi olemasolu, milles arvestatakse saarel elamise ja kogukondade ning ettevõtluse arengu erisustega,” lisab Filippov.

“Arvestades, et selliseid sõite tehakse üldjuhul etteplaneeritult, siis võib kaaluda ka erikoolituse läbimist kohustust. Traditsioone jälgiva turistide veo vajadus võib olla lisaks väikesaartele ka mandril ja suurtel saartel. Seega võib küsimus vajada lahendamist laiemalt, mitte üksnes väikesaarte kontekstis,” arvab Sirk.

Sirk näeb lahendust regulatsioonis, mille põhipunktideks oleksid: veokastis istumiseks sobiv koht, asjatundlik juht (vajadusel koolitus), väike kiirus (mitte üle 60 km/h) ning lühike vahemaa (näiteks 20 kilomeetri raadiuses).

“Ma ei tea, kas sul tasub seda teemat üldse torkida. Praegu seda ametlikult teha ei tohi. Äkki mingid väga agarad politseiülemad ärkavad, et oi, näed, rikutakse seadust. Äkki tuleb meile häda kaela,” muutub Lilleoks korraga ettevaatlikuks.
“Diskussioon on vajalik, et kaaluda sellise regulatsiooni plusse ja miinuseid,” arvab aga Sirk.

Tehnoülevaatuse erand juba saavutati

Väikesaartele on juba üks oluline erisus tehtud – nimelt tehnoülevaatuse osas.
“Tehnoseisundi kontrollimise nõuded ei sätestanud varem erisusi, kas sõiduki kasutamiskoht on mandril või saartel. Tavaline ülevaatuspunkti külastus, milliseid aga väikesaarte ei ole,” meenutab Sirk.

“Uue korra järgi ei ole ainult saarel kasutataval sõidukil tehnonõuetele vastavuse kontroll kohustuslik, välja arvatud suursaared (Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa),” täpsustab Sirk.

Vastava liiklusseaduse muutmise seaduse algatas valitsus tänavu 20. märtsil, seadus võeti vastu 14. juunil ja president kuulutas selle välja 22. juunil. Avaldati Riigi Teatajas 4. juulil. Muudatus jõustub 1. septembril.

KOMMENTAAR: Valter Pärn, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht

Politsei käib regulaarselt Prangli saarel patrullis, et olla toimuvaga kursis, suhelda kogukonnaga, hoida avalikku korda ja tuvastada rikkumisi. Prangli saarel on tuvastatud rohkem rikkumisi just turismihooajal ehk ajal, mil rohkem inimesi külastab saart ning seetõttu liigub seal rohkem sõidukeid. Aeg-ajalt on esinenud ka öörahu rikkumisi ning probleemiks on alkoholi tarvitanud sõidukijuhid.

Ennekõike on saarel murekohaks liikluskultuur. Teame, et saart külastavaid inimesi sõidutatakse nõuetele mittevastavates kastiautodes, millel puuduvad reisijate veoks vajalikud istmed ning vastav turvavarustus. On esinenud juhtumeid, kus inimesed on kastiautos omavoliliselt püstiolekus sõitnud ning see on ilmselgelt ohtlik. Nendes autodes sõidutatakse ka mittenõuetekohaselt kinnitamata lapsi.

Prangli saarel on viimase kolme kuuga politseinikud patrullis käinud üle 10 korra. Kui me näeme rikkumist, siis inimeste tervise säästmiseks ja elude päästmiseks korrakaitsjad ei saa sellest mööda vaadata. Turvalisuse tagamisel on politseile oluline koostöö kogukonnaga. Korrakaitsjate tööd raskendab see, kui kogukond ei toeta seaduskuuleka (liiklus-)kultuuri teket. Meile on suureks abiks see, kui kogukond toetab õiguskuuleka kogukonna funktsiooni ning seetõttu ootame, et kogukonnaliikmed annavad alati politseile oma muredest ja piirkonna probleemidest teada.“