Peleston Dias (29) on pärit Lääne-Indiast Goa osariigist Majorda külast. Kosel on ta elanud ja töötanud kolm viimast aastat. Need aastad on Diasile olnud väga õnnelikud ja võimalusel elaks ta Kosel terve oma elu.
Miks tuli Peleston Dias Eestiss? Tema vastus on ühemõtteliselt selge: “Eestis on mul võimalus teenida raha, mida Indias ei saa.” Dias töötas Goas ühes hotelli toitlustuses ja teenis kuus 1000 India ruupiat. Eesti Panga valuutakursi järgi on see umbes 14 eurot. Kuigi Indias ei ole igapäevaelu kallis, oli makstav palk liiga madal, et ära elada. Seda enam, et hoolt tuleb kanda ka pensionäridest vanemate eest.
Eestist leidis Dias töö, millega ennast ära elatada ja raha ka vanematele saata. Paljuski on Dias täna Kosel tänu Andrus ja Janno Jõffertile. Vennad Andrus ja Janno peavad Kosel kauplust Pirko ja tutvusid Diasiga kaheksa aastat tagasi Indias puhkusel olles. Aasta siis oli 2007 ja tööjõupuudus Eestis suur. “See oli enne masu. Ütlesime Pelestonile, et tule Eestisse, meil on tööd küll anda,” meenutas Andrus Diasiga kohtumist.
Portugallasena Eestisse
Et Eestisse jõuda, pidi Dias saama Eesti viisa. India passiga polnud see kerge, küll aga Portugali kodakondsusega. Diasi kodupaik Goa on ajalooliselt endine Portugali asumaa, kus tänaseni kõik pered, kes on (Portugali) kristlikes kirikuraamatutes, saavad taotleda Portugali kodakondsust. Viis aastat pärast Jõffertidega kohtumist oli Diasil paberid korras ja lend Tallinna planeeritud.
Võiks arvata, et otsus, minna laia maailma tööd otsima, on raske, kuid Indias on see norm. “Paljud lähevad Indiast välja, et kõrgemat palka teenida. See on tavaline elu,” rääkis Dias. Indialastele kõige lähemad kohad välismaal töötamiseks on Dubai ja Kuveit, aga Dias tuli Eestisse, kus sõbrad Jõffertid teda ees ootasid.
Peleston Diasi esmamulje Eestist oli šokeeriv. “Tulin talvel, jaanuarikuus. Õues oli väga külm ja arvasin, et Eestis on jube elada,” meenutas Dias, kes oli harjunud India kuumusega.
Kui Dias Kosele jõudis, oli tööjõuturg muutunud. Jõffertid hindasid Diast aga kõrgelt ning leidsid talle Kosel elamispinna ja Pirkos töö. “Tegelikult aga on täna ikka tööjõupuudus. Võtta kuskilt töötajat, kes tahaks tööd teha, eriti ei ole. Indias on töösuhe teistsugune. Kogu aeg on kiire-kiire – kõik peab saama ruttu valmis! Täna on Pirko köögiosa põhimõtteliselt Diasi vedada,” rääkis Andrus, lisades, et poes käivad pensionärimemmed tunnevad alati huvi, kas ilus poiss Dias on tööl.
Kõik algab suhtumisest
Täna ei näe Dias Eestis elamisel mingit probleemi. “Eestis ei ole midagi, mis mulle ei meeldiks. Siin on hea elada,” lausus ta rahulolevalt. Kosel olemas kõik, mis teeb ta õnnelikuks: töö, elukoht ja sõbrad. Dias ei ole nõudlik, ja kui ta saab olla iga päev sama õnnelik, nagu ta on täna, siis ei ole põhjust, miks Kosel ei võiks terve elu olla.
Kui töökollektiiv suhtleb Diasiga inglise keeles, siis lõunaaegadel teenindab ta kliente eesti keeles. “Eestlane ei küsi inglise keeles, küsib ikka eesti keeles,” teab Andrus rääkida. Diasi eesti keel paraneb iga päev ja klientidega keeleprobleemi tal ei ole olnud.
Kuigi Dias näeb, et eestlastel on halvad eelaimused põgenikega, usub ta, et palju määrab suhtumine. “Kui põgenikke kohelda normaalselt, siis ka nemad käituvad normaalselt,” rääkis ta, illustreerides lihtsat tõde – „kui mina naeratan, siis naeratad ka sina. Kui mina kohtlen sind halvasti, siis sina kohtled mind kohe kindlasti halvasti.”
Matverega tuuritamas
Mõistagi tunneb Dias Indiast puudust. Korra aastas sõidab ta kaheks kuuks koju, aga sõpradega suhtleb ta kogu aeg internetis. Emaga on raskem: tema arvutit ei kasuta, ehk koju tuleb helistada. Olenevalt operaatorist, võib kõnehind Indiasse olla kuni 3 eurot minut.
Pirko mehed pakuvad koos Diasiga ka väliüritusel India toitu. Kahel viimasel aastal on Dias käinud Jõffertidega Käsmus Viru Folgil ja eelmisel aastal Marko Matvere juubelituuril. Kuid Diasi sõnul tuleb Eestis India toiduga olla ettevaatlik. “Eestlastele ei meeldi väga vürtsikad toidud. Need võivad olla keskmiselt vürtsikad,“ lausus ta naljatavalt.
