1. detsembril avati maakonna keskraamatukogus kaks näitust, mis võtavad kokku sajandivanuse Kaitseliidu Harju maleva uuema ning vanema loo. Vaadata on fotosid kodutütarde ning noorte kotkaste tegevusest, samuti esemeid, dokumente ja vorme liidust enne aastat 1940.
Esimene väljapanek pakub fotodel tagasivaadet kodutütarde ja noorte kotkaste Keila rühma tegevusele viie aasta jooksul . Fotode autorid on Maarit Bärenson ja kodutütar Elisabeth Prints. Neid juhendas Naiskodukaitse Harju ringkonna Keila jaoskonna esinaine Pille-Riin Moilanen.
Näituse teine osa tutvustab Harju maleva kaugemat lugu läbi ajalooliste esemete Saue aktivisti nooremleitnant Jüri Pääsukese kogust. Tema Kaitseliidu (edaspidi KL) staaž algas 22. aprillil 1992 ning peaaegu sama kaua on mees ka ajaloolist materjali kogunud.
Kaitseliidu Harju maleva loomise ajaks loetakse 25. septembrit 1917, kui maakonnanõukogu võttis vastu otsuse, millega tehti vallavalitsustele ülesandeks organiseerida öiseid vahisalku kaitsmaks elanikkonda ja nende vara marodööritsevate Vene sõjaväe jõukude eest.
Sajandat sünnipäeva tähistati kontserdi ja austamisõhtuga Estonias. Ette valmistati ka juubelinäitust, kuid sellega oli nooremleitnant Jüri Pääsukese sõnul probleeme. “Harju materjale on väga vähe saada. See puudutab just paberkandjatel teavet. Aga kui paberkandjat – fotod, tunnistused, diplomid, tõendid, kirjavahetus – pole, siis pole ka mingit muud jälge,” räägib Pääsuke.
Mees lehitses ka läbi enne aastat 1940 ilmunud KL ajakirja “Kaitse Kodu”. Kahjuks on ka seal Harjut väga vähe. Põhilised malevad, millest kirjutati, olid Tallinn ning Tartu. Õnneks leidis Pääsuke artikli ja foto viimasest ennesõjaaegsest malevapealikust, kolonelleitnant Kristjan Saarest. Artikkel on väljas ka Keila raamatukogu näitusel.
Hirmuga hävitati palju
Seega on ennesõjaaegses ajaloos rohkem auke kui materjale. Selles on otseselt süüdi 1940. aastal alanud okupatsioon, mille ajal oli üks vihatumaid organisatsioone oli KL. Paljud ohvitserid, allohvitserid ja ka lihtliikmed hävitati Gulagis. Nendega seotud dokumente ei julgenud sugulased aga säilitada. “Teised kogujad räägivad sama asja, et Harjut polegi,” ütleb Pääsuke.
Palju materjali põles või sai kahjustada Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944, kui süttis Riigiarhiiv.
Õnneks ei hävitatud 50 aastaga siiski kõike. Näituse vitriinides on väljas KL ja tema organisatsioonide vormid, vööd, diplomid, teenetemärgid, märgid, käelindid, mütsid ja õlakud. “Märke olen vahetanud või soetanud laatadelt, otse on annetajad toonud vähe. Paljud märgid on kas aastatega või omal ajal tahtlikult rikutud. Aga neid annab parandada,” räägib koguja. Samamoodi saab parandada ning restaureerida ka dokumente ja kirju.
Huvitav on ka ennesõjaaegse Harju maleva lipu saatus. Pääsukese sõnul lõigati kangalt välja vapp ning seda hoiti laudlina all. Tervet lippu ei julgenud omanikud kahjuks alles hoida. Säilinud on ka noorte kotkaste originaalne lauavimpel. Näitusel on väljas KL vöörihm, mis oli kaitseväe omast vaid kaks millimeetrit kitsam. “Pannalt hoiti eraldi. Vöörihma päritolu ei osanud seepärast keegi kahtlustada ning pahandusi see kaasa ei toonud,” teab Pääsuke.
Otsige ja pakkuge ikka
Eraldi vitriin on gaasikaitsest. “Harju maleval küll gaasikaitseüksust polnud, need olid Tallinnas ja Tartus. Kuid kogu KL tase sellel alal oli kõrge,” kiidab nooremleitnant. Samas on väljas ka kiivrid M-17.
Mida saavad teha inimesed, kelle kodustes kogudes on esemeid või materjale Harju maleva tegevusest? “Nad saavad maleva staabiga või ka minuga kindlasti kontakti. Saata võib ka meili aadressil juripaasuke@gmail.com. Kui ei soovi asju annetada või müüa, saab nendest teha koopiad või fotod,” soovitab mees. Huvitatud on tema ja teised KL ajaloo uurijad kõigest, mis puudutab praeguse maleva malevkondi.
Kaitseliidu suve- ja talvemütsid ning originaalne vormikuub. “Fotodega on siiski üks “aga”. Nimelt on paljudel jäädvustustel grupp inimesi. Kuid fotode taha on jäänud märkimata, kes nad on ja millal on foto tehtud,” lisab Pääsuke. Samuti pakutakse aeg-ajalt kas Punase Risti, tuletõrje või spordimaterjale. Selle teabe lubas nooremleitnant rõõmuga teistele kogujatele edasi anda.
Millised oleksid need esemed, mille üle ajalootalletajad enim rõõmu tunneksid? “Kindlasti võiks olla veel Harju maleva teenetemärk. Ma tean, et viimase pealiku, kolonelleitnant Saare mõõk on erakogus alles. Aga loomulikult on suurim rõõm paberkandjatest,” ütleb Jüri Pääsuke.
