Põllul on rahu. Põld ise on rahu – haljendava orase asemel on siin varsti kollendav viljaväli, küpsel viljal koristajat oodates pea kombekalt longu lastud. Põld on rahu.
Põllumees aga rahulik pole – maailmas puhuvad tuuled on talunikudki ärevaks ajanud. Jüriöö talu noorperemees Olavi Jüriöö hindab põllu veeres haljendavat taliviljaorast. Oras on ilus, tugev, haiguslaike ega külmakahjustusi kuskil näha pole. Jüriöö talus on põllumaad ligi 600 hektarit. Kevadine ilu on sügisene saak. Raha.
Ilus oras tõotab head saaki
„Talv oli imelik, lund õieti polnudki. Sellele vaatamata on viljaorased hästi säilinud, talirapsil on mõned kahjustuslaigud, aga ei midagi märkimisväärset,“ kõneleb Olavi Jüriöö. Traktor põllu teisest servast on noorperemeheni jõudnud, traktorist peatab võimsa masina. Kuulab, mis peremehel öelda. Aga ega paljut öelda olegi, kevadtöö käib. Kivikamm – nii on selle masina nimi – korjab põllult ühe käiguga kivid ära ja kobestab kevadkülviks ka mulla.
„Ootame need viimased külmad ka ära, siis võime öelda, kuidas orased talvitusid,“ on noorperemehe jutus optimismi – äkki need viimased kevadkülmad Anija taha ei ulatugi…
Kas aga Olavi Jüriöö isa Tiidu tööd üle võttes midagi teisiti teha ei taha, ei saa ajakirjanik küsimata jätta. Näiteks rohkem rõhku mahepõllundusele panna?
„Keskmine Eesti põllumees on niigi väga mahe, mineraalväetisi anname viljale kolm-neli korda vähem, kui näiteks Saksamaal antakse.“
Jüriöö talu noorperemees
Olavi Jüriöö
„Taani või Saksamaa põllumeestega võrreldes on keskmine Eesti põllumees niigi väga mahe, mineraalväetisi anname viljale kolm-neli korda vähem, kui näiteks Saksamaal antakse,“ teab Olavi Jüriöö.
Sama meelt on ka kõrvaloleva maa peremees Jaanus Kalev, kes koos poegadega peab põldu 500 hektaril. Vaatamata lumeta talvele on temagi kinnitusel viljaorased hästi talvitunud.
„Meie põllumaast on 70% talivilja all, kasvatame taliotra ja -nisu. Terve sooja talve oras vegeteeris, jätkas vaikselt kasvamist, võttes varakevadel korraks lillaka tooni, aga kui lämmastikku andsime, läks kohe ilusaks roheliseks tagasi,“ räägib põllumehest ettevõtja, kes lisaks põllupidamisele juhib ka tulundusühistut Alvar MÜ, mis osutab põllumeestele mitmesuguseid teenuseid. „Kõigi järgi otsustades võib tulla hea saagiaasta,“ arvab kogenud põllumees. Kas hea saak aga põllumehele ka head raha tähendab, seda on sellel aastal vara öelda – milliseks kujuneb kõigi nende maksude ja tollide mõju, milliseks kujunevad sisendite hinnad ja vilja kokkuostuhind – seda veel oraste pealt ei ennusta.
Saidafarmis on loomade arv langenud
Lehtse küla Saidafarmis on kevadet ja karjamaale minekut ootamas ligi 200 looma, neist lüpsilehmi sadakond, noorkarja vähem. Mõned aastad tagasi öeldi siin loomade arvuks teised numbrid. Juba lüpsilehmi oli üle 200.
„2023. aasta oli ikka väga vilets, nöökisid korraga ilmataat ja poliitikud, lõpetasime kahjumiga,“ meenutab Saidafarmi peremees, põline mahepõllumees Juhan Särgava (pildil). 1. juulil täitub tal 33 aastat mahefarmi eesotsas. Kuigi mahepõllumehe elu pole Eestis kiita – PRIA makstav mahepõllumajandustoetus on Särgava kinnitusel väikseim Euroopas –, siis mahetootmist tema ei jäta. 600 hektarit rohumaid on talve kõik kenasti üle elanud. „Rohumaadele mingit väetist me ei pane, taimemürke ei kasuta,“ kinnitab Särgava.
Põllumehe aastaring on ka Saida mahefarmi peremehe kinnitusel hästi alanud, aga milliste tulemuste ja numbritega see lõpeb, seda ei oska tõenäoliselt ka selgeltnägijad öelda.
Madilas käib kevadkünd
Naabruses oleva Madila mahefarmi põldudel kasvavad tuder, kanep, tatar, raps ja rüps. Kokku 530 hektaril ja kõik mahedalt. Praegu käib Madilas maade ettevalmistamine, kevadkünd. „Kevadkünd on mahepõllumajanduse seisukohalt sügiskünnist märksa tõhusam,“ räägib mahefarmi peremees Raivo Õisma. Pärast sügiskündi hakkab umbrohi pika sooja sügise korral ennast kamarast jälle välja kasvatama. Kevadkünnile tuleb aga külv kohe peale, umbrohi ei jõua võimust võtta. Ka keskkonda mõjutab sügiskünd rohkem – süsiniku lendumine toimub küntud pinnalt. Mida vähem on maapind küntud seisundis, seda vähem süsinikku lendub. Need on mahepõllumehe Raivo Õisma tarkused. Tema kaubamärk Madila Mahe on tuntust ja auhindu kogunud paljudelt konkurssidelt.
„Ega me ennast väga reklaaminud pole, aga terviseteadlikumad inimesed on meie tooted ise üles leidnud,“ kinnitab mahepõllumees. Nende toodetest on enim nõutav tudraõli, mis sisaldab inimesele vajalikke oomega-3-rasvhappeid. „Nii nagu looduses, nii peab ka inimeses olema kõik tasakaalus,“ usub mahetalu peremees Raivo Õisma. →
