Kolmapäeval kirjutasid 6. klasside õpilased riiklikku tasemetööd. Ainest, milleks oli ajalugu, teavitati neid vahetult enne töö kirjutamist. Kuna tasemetööd numbriga hinnata ei soovitata, peaks sooritus olema stressivaba ja näitama üldist õpipädevust. Reaalsus on aga mõnevõrra erinev.
“Tasemetöös hinnatakse ainekavas kirjeldatud teadmisi ja oskusi ning seetõttu ei tohiks tasemetöödeks õpilasi spetsiaalselt ette õpetada. Eesmärgiks ei ole tööde eest hinnete panemine või edetabelite moodustamine,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Tarmu Kurm. Tema sõnul ei tohi tasemetööga last hirmutada või “motiveerida” rohkem õppima.
Selliseid koole, kus korratakse parema tulemuse nimel enne tasemetööd õpitut ja seeläbi stressi tekitatakse, leidub aga tänavu valimisse sattunud Kuusalu keskkooli õppealajuhataja Aili Kontuse arvates ikkagi.
Töö hindamine
Tasemetöö läbiviimise peamine eesmärk Kurmi sõnul on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale kui ka koolikogukonnale tagasisidet õpilase ja õpetaja koostöös saavutatud pädevuse kohta. “Teisalt on tasemetöö eesmärk koguda informatsiooni selle kohta, kuidas aine õppimise ja õpetamisega läheb – kas ja milliseid arendusi on vaja ette võtta õppekavas, õppematerjalides või õpetajakoolituses,” sõnab mees.
Kontuse sõnul tasemetööd numbriga hinnata ei soovitata, aga võib. “Tasemetöid võib õpetaja soovi korral hinnata. Kui perioodi hinne on näiteks kahe hinde vahel, siis võib tulemust arvesse võtta, aga kuna meil on palutud ajaloo tasemetööd numbriga mitte hinnata, siis suhtuvad õpetajad sellesse mõistlikult,” selgitas Kontus. Ekstra tasemetööks Kontuse sõnul ei õpitud, kuid kokkuvõtvalt korratakse kevaditi õppeaineid maikuus niikuinii.
Võeti põnevusega
Eelnevat mitte õppimist kinnitasid ka äsja tasemetöö kirjutamiselt saabunud, kes võtsid asja põnevusega.
“Päris hästi läks, ei olnud väga raske. Lootsin, et töö tuleb inglise keeles või loodusõpetuses – ajalugu ma ei korranud,” jutustas Kuusalu keskkooli 6. klassi õpilane Arthur ja lisas, et kui ta sai teada, et on riiklikus valimis, siis see stressi ei tekitanud. “Lõbus oli end proovile panna,” ütles Arthur.
Samas koolis tasemetöö sooritanud Vello tunnistas, et oli pisut närvis seetõttu, et ei olnud ette teada, missuguses aines töö tuleb. “Kordamist me enne ei teinud, aga raske ei olnud – täiesti tavaline test nagu teisedki testid,” jagas noormees arvamust.
Jutustades ka teiste Kuusalu keskkoolis töö sooritanud õpilastega, selgus, et kõigile oleks meeldinud ikkagi ette teada, millises aines töö tuleb ning vastavaks aineks korrata. Kui oleks ise saanud valida, mis aines tasemetöö sooritada, ütlesid kõik ühest suust: “Inglise keeles!”
Tagurpidi efekt
Kuigi ette teatamata aines tasemetöö eesmärgiks on stressivabalt taset hinnata, ei ole see Kuusalu keskkooli õppealajuhataja sõnul ikkagi kahjuks võimalik. “Ilus eesmärk annab tagurpidise efekti sellega, et on õpilasi, kellel esineb autistlikke jooni ja kes on alati ärevil, kui midagi on tavapärasest teistmoodi.” Kontuse sõnul on taoline töökorraldus autistlike laste jaoks ootamatu olukord, sest nad vajavad rutiini, selgeid reegleid ja teadmist, mis täpselt toimub. “Seda praegu ei ole ja see on nimetatud laste jaoks kahtlemata halb,” ütleb ta.
Kurmi sõnul paneb SA Innove oma valimi kokku Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel. “Kui seal on märge, et õpilasel on individuaalne õppekava või lihtsustatud õppekava, siis need õpilased jäetakse riiklikust valimist välja,” ütleb mees. Autistlike jooni esineb Kontuse sõnul aga ka väga tarkade õpilaste hulgas, ja see ei tähenda, et nad peaksid õppima lihtsustatud õppekava järgi .
Kokkuvõttes on Kontusel hea meel, et kool oli valimis. “Hea on saada objektiivset infot, et missugune on Eesti tase võrreldes meie kooliga.” Tasemetöö on naise sõnul õpetajatele väga hea tagasiside.
SA Innove kodulehel on järgmise nädala keskpaigast kättesaadavad ka vastavustabelid. Nendes kõrvutatakse tasemetöö ülesannet ja õppekava pädevust, mida konkreetne ülesanne kontrollis.
