Alates 14. jaanuarist on Viimsi vallavanemaks 51-aastane Illar Lemetti, tausta poolest mullateadlane ja riigiametnik, kes on töötanud nii Eesti maaülikoolis kui maaeluministeeriumis juhtivatel kohtadel. Igapäevaselt Raasiku vallas elav mees rääkis Harju Elule järgmist.

Andres Tohver: 25. novembril olite te sunnitud lahkuma maaeluministeeriumi kantsleri ametikohalt. Milliseid tööpakkumisi teile seejärel tehti?

Illar Lemetti: Tööpakkumisi oli mitmeid, aga neid, mida ma vastu ei võtnud, võib-olla ma ajalehes avaldama ei hakka. Üks esimesi või tegelikult esimene oligi Viimsi vallast. See oli see, millega ma kõige tõsisemalt siis edasi tegelesin.

Kellelt tuli pakkumine hakata Viimsi vallavanemaks?

Ettepanek tuli koalitsiooni liikmetelt, esimese kõne tegi vallavolikogu esimees Taavi Kotka.

Kaua te mõtlesite, enne kui jah sõna andsite?

See protsess kestis umbes kuu või isegi rohkem. Minuga võeti ühendust kohe pärast seda, kui ma olin ministeeriumist ära tulnud. Jah, umbes kuu aega oli see otsustamise protsess.

14. jaanuaril valis Viimsi vallavolikogu teid vallavanemaks. Volikogus on teadupärast 21 kohta, teid toetasid 12 volinikku. Millised poliitilised jõud teie selja taga ikkagi seisavad?

Volikogus on opositsioon ja koalitsioon. Kindlasti need 12 häält, mis ma sain, olid koalitsiooni poole pealt. Kes täpselt salajasel hääletamisel poolt hääletab, ei ole ju teada, aga nii see oli.

Millised poliitilised jõud kuuluvad koalitsiooni, kes teid toetavad?

Koalitsooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Isamaa Erakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Koalitsiooni kuulub ka valimisliidu Rannarahvas esindaja.

Te ise siiani ühegi erakonna liikmeks ei ole astunud. Mis on selle põhjuseks?

Sellele küsimusele on niimoodi raske vastata. Ma olen varem töötanud ametikohtadel, mis ei ole kuidagi eeldanud erakonda kuulumist. Eks erakonda kuulumine ole ju iga inimese vaba tahe.

Kas erakonnatu vallavanem on omavalitsusele vooruseks või nõrkuseks?

See on hea küsimus, aga ma arvan, et ega vist väga suurt vahet igapäevatöös sellest ei ole, kas vallavanem kuulub erakonda või ta erakonda ei kuulu. Ta on ikkagi kutsutud valda juhtima vallavanema ametikohale teatud poliitiliste jõudude või konkreetse erakonna poolt. Järelikult on tal valmisolek ka koalitsiooni eesmärke ellu viia. Ma ei usu, et sellest igapäevatöös midagi väga olulist tuleneb.

Laine Randjärv lahkus Viimsi vallavanema ametist paljuski Haabneeme kooliga seotud probleemide tõttu. Milline on olukord Haabneeme koolis praegu?

Ma arvan, et Haabneeme koolis on kõik korras. Haabneeme kooliga meil mingeid teravaid küsimusi ei ole. Loomulikult Viimsi vald kasvab ja ka Haabneeme kooli tuleb järjest õpilasi juurde. On igapäevaseid küsimusi, mille lahendamisega tuleb tegeleda. Üks nendest küsimustest on näiteks ruumipuudus, aga siin on meil kooliga väga hea koostöö. Otsime võimalusi, kuidas nende igapäevaste küsimustega heade lahendusteni jõuda.

Vallamaja koridoris. FOTO: Andres Tohver 

Kas teil ei ole tekkinud sarnaselt Randjärvele mõtet, et kõik Viimsi valla koolid võiks koondada ühe direktori juhtimise alla?

Ei, kindlasti mitte. Osad Viimsi valla koolidest on nii suured, et veel omakorda nende ühendamine kindlasti head efekti ei annaks. Kui me räägime kõige suurematest koolidest, siis Viimsi koolis on üle 1100 õpilase, Haabneeme koolis on ligi 700 õpilast. Viimsi kool on niigi vabariigi kõige suurem põhikool, nii et nende või mõnede teiste väiksemate koolide ühendamist ühe direktori alla meil kaalumisel ei ole.

Üks Viimsi põletavamaid probleeme on lasteaiakohtade puudus. Kuidas seda olukorda lahendada?

Vallavolikogu võttis just vastu otsuse, et nende laste kohta, kellel lasteaiakohta ei ole, makstakse toetust 250 eurot kuus. See on loodetavasti üks osa lahendusest, aga meil toimub pidevalt ka lasteaiakohtade osas töö selle nimel, et neid kohti juurde tekiks. Praegu on ettevalmistamisel üks hange, kus me jällegi tahame ka eralasteaedadelt täiendavaid kohti juurde hankida. Nii et selle küsimusega me tegeleme igapäevaselt.

Haabneemes ja Miidurannas on omanikuta gaasitrass. Kas see tuleks täielikult uuega asendada, osaliselt renoveerida või jätta nii, nagu ta praegu on?

Ma olen kursis, et selle gaasitrassiga seonduvalt on toimunud erinevad diskussioonid, aga jään vastuse võlgu, mida sellega tegema peaks. Trass ei kuulu vallale, aga vald on proovinud lahenduse leidmisele kaasa aidata.

Viimsit kimbutab põhjavee nappus. Milline oleks siin optimaalne lahendus?

Olen ennast meie allaasutuse Viimsi Vee tegevusega kurssi viinud ja ega päriselt ei saagi öelda, et kimbutab põhjavee nappus selles mõttes, et vesi Viimsis otsa lõppeks. Aga loomulikult peab vee tarbimise väga hästi läbi mõtlema ja vett otstarbekalt kasutama, eriti suveperioodil, kui tarbimine suureneb. Siin on kindlasti erinevaid lahendusi, mille peale mõelda. Üks lahendus, mille peale on tõsiselt mõeldud, on see, et põhjavett ei kasutataks või kasutataks minimaalselt kastmiseks.

Kohalikud reageerivad väga valuliselt RMK raietele Viimsi poolsaarel. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Need küsimused on praegu laual. RMK on valmis saamas metsamajandamise kava. Vald on omalt poolt tellinud sellele kavale maaülikoolilt täiendava analüüsi. Kui me ühel hetkel kõigile nendele materjalidele otsa vaatame, siis saab ka seisukoha kujundada. On selge see, et Viimsi elanikel on igati õigustatud kõrgendatud huvi selle vastu, mida riigimetsa majandamise keskus metsadega teeb. Enne, kui otsustatakse, peab sellele eelnema põhjalik kaasamisprotsess.

Kas Reidi tee valmimine Tallinnas lahendas ummikute probleemi Pirita teel?

Kas ta nüüd kõik probleemid lahendas, aga nii palju kui mina olen kuulnud nende inimeste kommentaare, kes hommikul linna poole sõidavad, siis selliseid ummikuid nagu varem, praegu enam kindlasti ei ole.

Viimsi valla rahvaarv läheneb 21 000-le. Kas rahvaarvu jätkuv kasv on vallale hea või peaks mingil hetkel siiski pidurit tõmbama?

Ega kunstlikult keegi rahvaarvu kasvule ei saa pidureid tõmmata. Kui vaadata planeeringuid, mis on tehtud, siis kindlasti rahvaarv lähiaastatel suureneb. Ühelt poolt on näitaja, mida vaadata, tõesti elanikkonna koguarv, aga teiselt poolt loomulikult ka see, et kui palju on vallas noori, kui palju on tööealisi elanikke, kui palju on väärikas eas elanikke. Kõigile nendele küsimustele tuleb analüütilise pilguga otsa vaadata ja vastavalt sellele tuleb vallal ka otsuseid teha, et kas suuremat tähelepanu on tarvis pöörata lasteaiakohtadele või koolikohtadele või mingitele muude elukeskkonna ja infrastruktuuriga seotud küsimustele.

Aeg-ajalt kerkivad üles jutud, et Viimsi vallale peaks uue ja uhkema vallamaja ehitama? On selle taga praktiline vajadus või soov tarbetu luksuse järele?

Ma ei usu, et sellised arutelud on kantud ihast tarbetu luksuse järele, aga mina isiklikult ei näe mingit põhjust, miks oleks vaja tarvis Viimsi vallale praegu uut vallamaja ehitada. Praegune hoone sobib vallamajaks väga hästi.

Ametniku pilk. FOTO: Andres Tohver 

Viimase seitsme aasta jooksul on Viimsis vallavanem vahetunud üheksal korral. Mis on selle põhjuseks?

Võib-olla ei ole mina õige inimene, kelle käest seda küsida. Eks seda teavad paremini need, kes on Viimsi valla tegemiste juures rohkem olnud. Vallavanema vahetumisel võib ju erinevaid põhjuseid olla. Koalitsioonid vahetuvad, inimesed vahetavad töökohti ja küllap kõik need põhjused on selle kaasa toonud.

Kas te näete vallavanema ametit pikaajalise kutsumusena või pigem lühikese vaheetapina?

Mina vaatan seda ametit praegu ametikohana, mis on mul loodetavasti kuni järgmiste valimisteni. Mis edasi saab, seda näitab elu.

Kui te ei ole enam vallavanem, siis mis võiks olla uus väljakutse?

See on küsimus, millele ma ise põhjalikku vastust veel otsinud ei ole, aga küllap elul on väljakutseid pakkuda. Küsimus ei ole muidugi selles, et elu pakub väljakutseid ja need siis vastu võetakse. Eks nendeks väljakutseteks tuleb ise põhjalikult valmistuda, aga momendil ma ei ole enda jaoks välistanud ühtegi võimalust, millega edasi tegeleda.

Illar Lemetti CV

1968 sündis Rannus

1975–1983 õpingud Rannu 8-klassilises koolis

1983–1986 õpingud Nõo keskkoolis

1986–1988 ajateenistus nõukogude armees

1988–1989 puidutööline Elva metsamajandis

1989–1993 õpingud Eesti põllumajandusülikoolis, cum laude agronoomia erialal

1993–1995 magistrantuur Eesti põllumajandusülikoolis, põllumajandusteaduste magister mullateaduse erialal

1994–1999 Eesti põllumajandusülikooli õppejõud ja teadur

1999–2001 põllumajandusministeeriumi teaduse, koolituse ja nõuande büroo juhataja

2001–2004 põllumajandusuuringute keskuse direktor

2005–2009 Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi direktor

2010–2012 põllumajandusameti peadirektor

2012–2016 maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

2016–2019 maaeluministeeriumi kantsler, maalu edendamise sihtasutuse nõukogu aseesimees

2020–… Viimsi vallavanem