23. mail süttis Suur-Sõjamäel lennujaama kõrval jäätmejaam, tuld võtsid veel mitu põlengu lähedal olevat hoonet. Kustutustööd jätkusid läbi öö järgmisse päeva. Päeva, mil pidid olema pulmad.
Nii meenutab oma pulmaeelset aega vabatahtlik päästja Andra. 25. mail pidi Andra Vilbastest saama Andra Rinne. Tuli aga möllas väga ohtlikus kohas Tallinna lennujaama lähedal. Kõik läks siiski õnnelikult ning inimohvreid ei olnud. Kes paari pidid minema, läksid paari ning vabatahtlik päästja Andra on nüüd abielus vabatahtliku päästja Janariga. Isegi tuletõrjeautod jõudsid Suur-Sõjamäelt Kaarli kirikusse õnnitlema õigeks ajaks. Tulid otse lahingust – tulemöllust.
„See oli väga raske ehk neljanda astme tulekahju,“ meenutab neid pingelisi päevi Hüüru Vabatahtlike Päästekomando juht Mati Leivategija. Kogu Harjumaalt kutsuti siis tuletõrjeautod päästetöödele. Kustutamiseks läks palju vett, Hüürustki sõideti mitme autoga välja.
Soovisin head tasuda heaga
„Mina hakkasin vabatahtlikuks päästjaks selle pärast, et mul endal oli kunagi tuleõnnetus. Tuletõrjujad said õnneks kiiresti jaole, aga minus endas tekkis sisemine soov samuti päästjaks hakata,“ meenutab Andra Rinne. „Vana tõde – tulekahju on lihtsam ära hoida, kui kustutada. Kui aga siiski tuli lahti pääseb, loevad esimesed sekundid ja minutid palju – kas saadakse piir panna. Punane kukk on kiire kasvama,“ lisab Mati Leivategija.
Eriti uhked on Hüüru vabatahtlikud päästeauto üle, mis on varustatud kraanaga, mille noka võib tõsta 15 meetri kõrgusele.
„Minul on autoremonditöökoda siin lähedal,“ kõneleb päästjast autojuht Janar Rinne. „Kui ikka väljakutse tuleb, siis olen valmis minema!“ „Selle oleme küll kokku leppinud – suitsu me ei sukeldu, põlevasse majja ei torma. Selleks on ikka kutselised päästjad. Mina annan voolikuga vett, vajadusel lammutan – need on minu ülesanded tulekahju korral,“ ütleb Andra Rinne, kes on valvevälisel ajal lastega kodus, aidates ühtlasi abikaasat firma juures.
MilliMalli – Madis Millingu mälestuseks
Saue vallas Hüürul asutati Mati Leivategija eestvedamisel vabatahtlike pritsimeeste „R ja C Klubi“ 31. detsembril 1996. aastal. “Kolm aastat hiljem tahtsime vallalt toetust saada. Mitte väga suurt summat – 50 000 krooni,“ meenutab toonase klubi asutaja ammuseid aegu. Vallast toetusraha pritsimeestele ei leitud.
Siis läksid Laagri raudteejaamas liiprid põlema, millest süttis rohi ning pool Harjumaad oli kohutavat kollast tossu täis. Vallavanem helistas riiklikusse päästeametisse, kutsus abi. Sealt aga öeldi, et paneme teid järjekorda, igal pool kulu lõõmab.
„Küsisin hiljem vallavanemalt, et miks ta meid välja ei kutsunud, meie olime kogu aeg valmis,“ meenutab komando ülem. Vallavanem vastu – häbenesin, ma ei andnud teile raha! Järgmise aasta Saue valla eelarvesse oligi kohalikele päästjaile toetus sisse kirjutatud.
2000. aastal sõlmiti juba vallaga ametlik leping vastastikuse abi osutamiseks. Täna ei ole vabatahtlike varustus viletsam kui kutseliste päästjate oma. Olemas on autod, sidevahendid ja suitsu sukeldumise aparaadid. Vastavast väljaõppest rääkimata. Eriti uhked on Hüüru vabatahtlikud päästeauto üle, mis on varustatud kraanaga, mille noka võib tõsta 15 meetri kõrgusele.
„Vajadusel eemaldab see katuselt plekktahvlid või purustab katuse ja annab vett põlevasse hoonesse,“ kiidab Janar Rinne masinat. Auto nimi – tuletõrjeautod ristitakse ikka naise nimega – on MilliMalli. „Ristisime auto kadunud Madis Millingu mälestuseks. „Madis Milling, kes oli näitleja- ja poliitikuameti kõrvalt ka vabatahtlik päästja, aitas meil selle autot hankida,“ meenutab Mati Leivategija kadunud kolleegi. MilliMalli pole ainulaadne ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis.
Vabatahtlikud aitavad palju
Harju Elu küsimustele vastab Liina Valner, Päästeameti spetsialist.
Millised on sellel aastal olnud suuremad tulekahjud Harjumaal?
Sellel aastal on Harjumaal olnud neli neljanda astme tulekahju – toimunud on kaks eluhoonete ja kaks mitteeluhoonete põlengut. Seitsmes tulekahjus on hetkeseisuga hukkunud kaheksa inimest.
Kui palju meil on vabatahtlike komandosid? Kui palju on neis kokku päästjaid?
Harjumaal on 28 vabatahtlike päästekomandosid, Eestis on kokku 118. Harjumaal 771 vabatahtlikku päästjat, kogu Eestis 2490.
Milline on vabatahtlike päästjate varustus?
Varustatuse tase on väga erinev. Päästeametil on aastas mitu taotlusvooru, kuhu vabatahtlikud saavad esitada taotluseid nii tehnika- kui ka riietuse saamiseks. Mõnel aktiivsemal vabatahtlike komandol on täna juba enam-vähem sama hea varustus kui kutseliste komandodel.
Kui kiiresti peab elukutseliste päästjate auto garaažist välja sõitma, sündmuskohale jõudma? Kui kiiresti vabatahtlikud?
Reageerimise aeg sätestatakse lepinguga. Variandid on 5, 10 ja 15 minutit. Tegelikkuses reageerivad nad aga üsna ruttu, ühe-kahe minutiga, nagu kutseliste komandod.
Kas on ka mingi tööjaotus elukutseliste ja vabatahtlike vahel – ühte kustutavad ühed, teist teised?
Tööjaotus kujuneb välja vastavalt sündmusele ja vajadustele. Kõikidel vabatahtlikel päästjatel on kustutusvõime ehk vesivarustus tagatud. Osadel vabatahtlikel, näiteks Saku vabatahtlike päästekomandol, on ka suitsusukeldusvõimekus, et põlevasse ruumi sisenedes päästa inimelusid. See avardab võimalusi päästetöödel. Kui vabatahtlikud reageerivad sündmusele kutselistega koos, siis annab neile ülesanded kutseline päästja ehk päästetööde juht. Lisaks on näiteks Hüüru vabatahtlike päästekomandol sealse juhi Mati Leivategija enda ehitatud kraana ja suur vints, mis on väga efektiivsed.