Ettevõtjatele, eraisikutele ning omavalitsustele teevad muret kaks ning rohkem korda suuremad energiaarved. Harju Elu uuris, kuidas tulevad hiigelkuludega toime spaa, kauplus, tervisekeskus ja omavalitsus.

LaSpa tegevjuht Anne Mallene ütleb Harju Elule, et asutuse elektriarved on varasemast suuremad. „Meie elektrikulud tõusid 2021. aasta detsembris 2,6 korda. Ja seda võrreldes 2020. aastaga,“ lisab naine. Samas tänab ta olukorda, et hoonete katusele on seatud üles päikesepaneelid. Need olid siiani abiks. „Kogu aasta elektrikuludest tootsid need mullu koguni 14 protsenti. Kuid detsembri hinnašoki puhul ei olnud ka sellest abi,“ tõdeb Mallene.

Samas pole ei elekter ega ka küte asutuse suurim kuluartikkel. „Hotellinduses on suurim kulu palgakulu ja sellele järgnevad kohe küte ja elekter. Midagi ei ole teha, meie haru on väga inimtöökeskne. Meie juurde tullakse paljuski professionaalse teeninduse pärast, mida ei saa masinatega asendada ega ka kärpida,“ arutleb Mallene.

Kuidas LaSpa aina suurenevate arvetega toime tuleb? Anne Mallene sõnul on võetud kõik kokkuhoiukohad tänaseks kasutusele. Kuid pikas perspektiivis tuleb arvatavasti ka hinnad üle vaadata. „Hetkel on veel arutusel, kuidas ja millal me seda tegema oleme sunnitud. Loomulikult mõistame ka üldist turuolukorda ning proovime leida kesktee. Näiteks korrigeerides hinda vastavalt nõudluse kellaaegadele,“ arutleb ta.

Keegi ei näinud ette

Omavalitsused on juba hakanud eraisikutele energiakulusid hüvitama. Taotlusi saavad elanikud ja leibkonnad esitada nii elektrooniliselt kui ka paberil. Ettevõtetele aga LaSpa tegevjuhi hinnangul abi loota ei ole. „Praegu turul toimuv on olnud kõikidele ettevõtetele suur šokk, mida ükski ettevõte ei osanud isegi mitte kõige halvemas unenäos eelarveid koostades ette näha. Kui selline olukord jätkub pikalt, siis peaks riik kindlasti mõtlema elektri- ning küttehinnalae kehtestamise peale,“ pakub Mallene välja.

Lähitulevik tõotab tulla keeruline, kuid loodame, et aasta teine pool tuleb kergem. Võrreldes kahe aasta taguse jaanuariga on LaSpa täitumus peaaegu 30 protsenti madalam. „Siin on mitmeid põhjuseid: epidemioloogiline olukord, välisturistide puudus ning ka see, et külastada saavad meid ainult vaktsiinipassidega külalised. Kõige enam tunneme külastatavuse langust konverentsisegmendis. Individuaalkliendid külastavad meid ikka, kuid peamiselt nädalavahetustel,“ võtab Mallene olukorra kokku.

Kauplus soojustatud ning säästlik

Jaanus Kalev Anija vallast on nii põllumajandusettevõtja teraviljakasvatuses kui ka tegeleb kaubandusega. Ta on nimelt OÜ Alavere Pood juhatuse liige. Lisaks Alavere kauplusele kuulub ketti Kodukaubad 11 poodi.

„Riigi poolt oleks vaja kindlasti kiirendada päikeseenergia kasutuselevõttu. Seda nii asjaajamise lihtsustamisega kui ka toetussummasid eraldades.“

Kalev ütleb, et õnneks pole praeguses energiakriisis halba ilma heata. „Aasta tagasi pidasin läbirääkimisi Eesti Energiaga ja selle tulemusena on meil nüüd fikseeritud hinnaga leping. Ning Eesti Energia tänane lubadus on, et nad lepinguid ei muuda. Loodame, et nii ka jääb,“ ütleb ta.

Siiski pole poepidajad käed rüpes istunud. Kogu Alavere kaupluse valgustus on välja vahetatud leedlampide vastu. Soojuse kokkuhoiuks on pandud paika tänapäevased avatäited, uksed ja aknad. „Oktoobris tegime Elektrilevile liitumistaotluse päikesepaneelide paigaldamiseks. Kurb on see, et menetlusaeg on 150 päeva, loodetavasti saame kevadeks liitumislepingu ja paneme päikesepaneelid paika,“ loodab Kalev.

Energia kokkuhoiuks ning kulude vähendamiseks on temal hulk ettepanekuid. „Riigi poolt oleks vaja kindlasti kiirendada päikeseenergia kasutuselevõttu. Seda nii asjaajamise lihtsustamisega kui ka toetusummasid eraldades. Elektrilevile oleks vaja vahendeid võrkude väljaehitamiseks ja päikesepaneelide paigaldamise toetuste näol,“ pakub ettevõtja välja.

Toit läheb samuti kalliks

Loomulikult peaks Jaanus Kalevi hinnangul riik energiašoki vähendamiseks toetama nii ettevõtteid kui ka inimesi. Seda kasvõi elektri käibemaksu määra vähendades. „Täna kehtestatud toetusmudel tundub liialt keeruline ega puuduta üldsegi ettevõtlust, mis samuti riigipoolset toetust vajab,“ tõdeb ta.

Põllumajanduses on Jaanus Kalevi hinnangul kindlasti raske kõigil. Hetkel eelkõige piimakarja pidajatel, sest lautade küte ja lüpsisüsteemid vajavad suurel hulgal energiat. „Teraviljakasvatuses on talvel tööde poolest vaikne aeg, kõik on lume all. Aga külviplaanide tegemine käib ning see ei ole lihtne. Teraviljade hinnad on turul tõusnud. Aga kordades rohkem on tõusnud väetiste hinnad,“ ütleb Kalev.

Kindlasti tõusevad ka teraviljade käitlushinnad, sest energiakandjate hinnad on kõik tõusnud. Seda alates kütusest ja lõpetades elektriga.

„Lihtne see alanud aasta kindlasti olema ei saa. Peab väga hoolikalt oma tegevusi planeerima. Toiduainete hinnad on juba tõusnud ning ilmselt tõusevad veelgi. Aga kodumaine toidutootmine peab alles jääma,“ on ta kindel.

Keila tervisekeskuse juht Toni Meijel on energiahindadest rääkides murelik. Ta ütleb, et 2021. aasta novembrit ja detsembrit elektriarvetes võrrelda ei saa. Küll aga annavad hea pildi kulud elektrile 2020. aasta detsembris ja mullu. „Vahe on 2,4 korda, seda loomulikult suurenemise suunas. Meil on keskuses börsihinnaga elekter,“ ütleb Meijel. Küttearve on jäänud õnneks samaks.

Vähendatakse valgustust

Mis saab edasi ja kas tõusevad teenuste hinnad? „Osad hinnad juba jaanuarist suurenesid, aga see on seotud üldise elukalliduse tõusuga,“ lisab Meijel. Ta tõdeb, et möödunud kümnendi alguses katusele üles pandud päikesepatareidest kahjuks kasu pole, sest need praegu enam ei tööta. „Otsime kokkuhoiukohti. Samuti loodan, et riigiisad leiavad võimaluse ka ettevõtteid toetada,“ räägib Toni Meijel.

Lääne-Harju vallas asuva LaSpa tegevjuht Anne Mallene arvab, et riik peaks kindlasti mõtlema elektri- ning küttehinnalae kehtestamise peale. Foto Anne Mallene erakogu 

Hinnatõus sunnib kokkuhoiule ka omavalitsusi. Jõelähtme andis enda kodulehel teada, et 13. jaanuaril arutati nii vallavalitsuse kui ka -volikogu istungil erinevaid võimalusi elektrienergia kokkuhoiuks valla kõikides allasutustes ja tänavavalgustuse võrkudes.

„Elektrienergia kulude kärpimise ühe ajutise meetmena otsustati rakendada tänavavalgustuse osalist väljalülitamist (kus see tehniliselt võimalik) selle elektrivarustuseks kasutatava elektriliini ühe toitefaasi väljalülitamisega. Sellega saavutatakse tänavavalgustuse võrgus tarbitava elektrienergia kokkuhoid kuni 30 protsenti,“ seisab kodulehel.

Valikul lähtutakse mõistlikkuse printsiibist, et põlema jääksid need faasid, kus on ülekäiguradade valgustid jne. Samuti ei lülitata välja lasteasutuste välisvalgustust lasteaedade lahtiolekuaegadel.

„Loo Elektriehitusega on vastavad ettevalmistused juba tehtud ning ajutiste väljalülitustega alustatakse esmaspäevast, 17. jaanuarist. Väljalülitamine on hetkel plaanitud kolmeks kuuks ehk jaanuar, veebruar ja märts, seejärel hinnatakse olukorda uuesti,“ teatab koduleht.

Meelis Atonen, ettevõtja ning eksminister Kiili vallast

Mina sellisesse kõigi aitamise toetusmeetmesse ei usu. Olgu see kõigile kompenseerimine või maksualandus. Pigem peaks ikka keskenduma neile, kes hädas. Ja loomulikult ka neile, kes hätta nüüd sattumas.

Et abisaamise piiri tõsteti, pean väga õigeks. Ent minusugused ja näiteks riigikogu liikmed ei peaks virisema ja kaastunnet otsima, vaid oma tarbimismeetodid üle vaatama ning neid vajadusel muutma. Neile ma küll toetusraha ei kulutaks.