Haruldane Eesti Loodusmuuseumi tuuratopis läheb turismimessile (0)
Article title
Fotodel on näha kalatopist ning ka haruldast kaadrit selle sama Vene tuura topise valmistamisest 1957. aastal, kui loodusteaduste muuseumi teaduslikud töötajad Olev Sild ja Johannes Sakkius tuurakala prepareerivad. Fotod Fotis ja Eesti Loodusmuuseum

Sel nädalal toimuval turismimessil Tourest on neljapäeval, 8. veebruaril üks teema mereline pärand. Eesti Loodusmuuseum pakub kõigile huvilistele võimaluse kohtuda Eesti merelise pärandiga silmast silma. Nimelt jõuavad sel ühel messipäeval mereelukad tee maismaale!

Eesti Loodusmuuseum pakub messikülastajatele võimaluse käed külge panna „kastist väljas“ konserveerimisprotsessile. Tegemist ei ole mõne ajaloolise skulptuuri või maaliga – muuseumi kogudest läheb messile eelmisest sajandist pärit kalatopis: Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii). Igal külastajal on võimalik konservaatori juhendamisel ka ise puhastamise nippe praktiseerida.

Tuur on pilkupüüdva välimusega majesteetlik kala. Kala keha katab soomuste asemel viis luukilpe pikirida. „Samas esindavad liigid tuuraliste kurba saatust väljasurnud sugukondade näol,“ tõdeb konservaator Eleri Paatsi, kelle käed on parandanud sadu kalatopiseid.

 

Inimese mõju tõttu (tammide rajamine ja röövpüük) on Vene tuur kriitilises seisundis ohustatud liik. Vene tuura tuntakse väärtusliku toidukalana ning tema kalamarja hinnatakse kõrgelt. Liiki võib leida mitmestki Eesti kalakasvandusest.

Messile jõudva eksemplari puhul pole kahjuks säilinud leiuandmeid. „Kuid säilinud geneetilistel andmetel on samuti suur väärtus ning seetõttu peab eksemplari parimal võimalikul viisil järgnevatele põlvedele säilitama,“ selgitab konservaator kalatopise teekonna tagamaid.

Loodusmuuseumi kalatopised on haruldased

Saja aastaga on taksidermia suure arenguhüppe teinud. „Enam ei kasutata nahatöötluseks mürgist arseeni ning mannekeene ei looda käepärastest orgaanilistest materjalidest,“ räägib Paatsi. 21. sajandil on taksidermistidel juurdepääs referentsfotodele, videotele või elus looma uurimisele, mis aitab saavutada eksemplari realistliku poosi ning ilme. Samuti on paranenud materjalide ja töövahendite kvaliteet.

Kala-, linnu- või imetajatopise valmistamise meetodid on üsna sarnased. „Kuna kalasid katavad vaid soomused, siis on nahaalused konarlused selgelt märgatavad,“ räägib konservaator. „Seetõttu vajab kalatopiste mannekeen läbimõeldud valmistamist, sest väiksematki eksimust ei saa sulgede või karvade alla ära peita.“

Kalatopised valmistatakse tänasel päeval pigem harva ning üldiselt vaid trofeede valmistamiseks. „Seda rariteetsemad on Eesti Loodusmuuseumi kogus olevad 20. sajandil valmistatud kalatopised,“ rõhutab Paatsi ja lisab, et hariduslike eesmärkidega asutused eksponeerivad vaid kalade mulaaže.

Balti riikide suurim rahvusvaheline turismimess Tourest 2024 toimub 8.–10. veebruarini Eesti Näituste messikeskuses. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse osakond vallutab turismimessil messikeskuse kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise Baari. Loodusmuuseumi tuura saab uudistama minna merepärandile pühendatud päeval just Sinisesse Baari 8. veebruaril, töötuba toimub vahemikus 13–17.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.