Kuuldused, et Harkujärve ümbrus paljaks raiutakse, liiguvad juba mõnda aega. Nüüd on liikvel kuuldused, et järve lähiümbrust siiski lagedaks ei raiuta. Millise kännu taga on tõde?

“Minuni jõudis teadmine, et Harkujärve ümbrusetahetakse lagedaks raiuda plaani kaudu, mis oli riputatud kiriku kõrval olevale stendile juuli keskpaiku. Seal oli täpselt ära näidatud katastriüksused, kus tuleb lageraie ja kus harvendusraie,“” meenutab Harkujärve kiriku õpetaja Avo Üprus üht tinahalli taevaga masendavat juulikuist päeva. Teatise oli riputanud MTÜ Eesti Metsa Abiks.
Toome selle ära ka siin: “Keskkonnaamet väljastas 08.06.2017 metsateatise, mis lubab teostada Harkujärvel Merikanni kinnistul 19814:001:0393 metsaeraldised 1,2,3 ja 5 lageraiet, harvendusraiaet metsaeraldistel 4 ja Viinapuu kinnistul 19814:001:0391 metsaeraldistel 9 ja 14 lageraiet ning metsaeraldistel 7,8,12,13 ja 16 harvendusraiet.”
Lageraie pidi toimuma ligi neljal hektaril. See tähendab linnulennult Harku järvest kuni Harkujärve kirikuni.

Metsa hoiti kaua

“Samas tean mina ja teavad kõik ümbruskonna elanikud, et Harku valla üldplaneeringu järgi peab Harkujärve ümbruses olema roheala. Ja nüüd korraga lageraie! Pidasin oma kohuseks kirikus selle kantsli teadetes maha öelda,” meenutab õpetaja Üprus.

Seda kirikuõpetaja ka tegi ja arvas oma rolli sellega lõppevat. Paraku…

“Paari päeva pärast helistas mulle naabrimees, Kaarel Kübarsepp, ja ütles, et kui raie peaks tulema, tekib üle järve tuulekoridor, mis kahjustab meie kõigi elukvaliteeti. Ka siinsed loomad on harjunud rohealaga. Mismoodi kulgeksid nende liikumisrajad ja –teed peale lageraiet, see on täiesti hoomamatu.

Igal juhul kannnaksid nii inimesed kui loomad, kogu elusloodus, kogu paikkond,” on kirikuõpetaja kindel.
„Olen Harkujärve põline elanik, tean siinset ajalugu. Mõisa ajal säilitati seda metsa, ka nõukogude võim ei löönud kirvest sisse, Tallinna ümber oli roheline vöönd, kus majandas Rohelise Vööndi metsamajand, mille ülesandeks polnud mitte kasumit teenida, vaid hoida Tallinna ümbruse “kopse”,” meenutab Kaarel Kübarsepp

Rohelise vööndi asemele kuldne ring

Nüüd, Eesti Vabariigi aegu on rohelise vööndi asemel aga tekkinud “kuldne ring” – nii nimetab ju rahvasuu valdasid ümber Tallinna linna. Ja aina kuldsemaks see ring tundub minevat. Sest pole ju teada, miks on tarvis seegi mets maha võtta.

„Eks selle taga raha ole. Vanade mõisamaadega tahetakse nüüd teenida. Raie on instrument, millega ametnikke ja avalikkust survestada. Skeeme võib olla mitmeid. Näiteks hirmutatakse metsaraiega, tegelikult tahetakse vaid maadevahetust. Või kui raiutakse mets maha, ehk on lootust siis valla üldplaneeringu muutmisele, rohealast saab elamumaa,” arutleb Kaarel Kübarsepp.

Seda aga, et omanik tahab puude müügist tulu teenida, kohalikud inimesed ei usu. „Tegelik omanik Linda White elab Austraalias, siinsed asjaajajad on metsa käest lasknud, ürask on sees. Mis tulu sellise metsa müügist ikka saab,” on Kaarel Kübarsepp veendunud.

Küla tuli kokku

“Igal juhul leidsime, et tuleb kokku kutsuda külakoosolek ja arutada inimestega, mida edasi teha, kuidas toimida, ” räägib Avo Üprus. 2. augustil toimuski Harkujärve kirikus külarahva koosolek, kus osales ligi kolmkümmend inimest. Kohal oli ka vallavalitsuse esindaja ja kaks esindajat mittetulundusühingust Eesti Metsa Abiks.

Mari Väli mittetulundusühingust andis kokkutulnuile ülevaate olukorrast: lageraie korral muutuks kogu järve ümbritsev ökosüsteem, tuulekoridori tekkel satuvad murdumisohtu ka naaberkinnistute puud – seda on praktika juba tõestanud. Ja et tuulise järve ääres tuulekoridor tekib, on enam kui kindel, kõneles metsa eest seisja Mari Väli.

Vahepeal oli ka Harku vallavalitsus (28.07.2017) pöördunud keskkonnaameti poole päringuga kõnealuse raieloa osas, ning palus omalt poolt raieloa peatamist.

4. augustil esitas omakorda Avo Üprus keskkonnaametile ka külakoosoleku protokolli, kus nõuti raieloa tühistamist.

Keskkonnaamet peataski lageraie loa, mille peale Harku järve äärsete kinnistute omaniku Linda White`i esindaja Venter Maja OÜ, keda esindab juhataja Martin Teder, esitas vastuväite seoses raieloa peatamisega.

15. augustil toimus keskkonnametis nõupidamine, kuhu olid palutud kõik osapooled, et küsimusele ühiselt lahendus leida. Paraku ei ilmunud järjekordselt kohale kinnistute omaniku esindaja Martin Teder.

16. augustil andis keskonnaameti peadirektor Andres Onemar välja käskkirja nr 1-1/17/295 „Vaideotsus“, mis tunnistas kehtetuks metsateatis nr 7744008901, millega keskkonnaamet lubas lageraiet Mailase kinnistu ning Viinapuu kinnistul.

Nii et hetkel on kirves peatatud. Ühe kalendrikuu jooksul võib kinnistute omanik selle käskkirja vaidlustada kohtus.