1. juunil registreeritud Cocon Life OÜ taga on kuus visionääri, kes usuvad, et inimese eluase ei pea olema konkreetse aadressiga suur maja, vaid väike ja vajadusel kaasavõetav, et tagada sõltumatus ja valikute vabadus.
“Idee sai alguse aasta aega tagasi ühel koolitusel ökokogukonnas Väike Jalajälg. Sealt edasi grupp inimesi käis koos. Me kasutasime projektijuhtimise meetodit, mida kutsutakse draakoni unistamiseks. Selle tulemusena sündis sellel kevadel Cocon Life OÜ,” meenutab Gert Pottmann.
Draakoni unistamise ehk Dragon Dreaming meetodi on loonud John Croft, kes ammutas ideid elades ja töötades Austraalia aborigeenide keskel. Õpetuse kesksed komponendid on unistamine, planeerimine, tegutsemine ja tähistamine. “Draakoni unistamine ütleb, et kõik, mis ei ole lõbus, ei ole jätkusuutlik,” selgitab Tiia Savimägi.
Kuus visionääri
Cocon Life on asutatud kollegiaalse juhtimise põhimõttel. “Meil ei ole ühtegi rektorit ja alluvaid, vaid kuus inimest, kes on selles grupis ja kõik on võrdsed,” selgitab Savimägi. Kes need kuus on?
Savimägi oli varasemalt seotud palkmajade tootmisega Lääne-Virumaa ettevõttes Tender Ehitus OÜ. Gert Pottmanni Flekstom OÜ valmistab Harku vallas metallmaste ja päikeseenergiajaamu. Tartumaal toodab elu- ja puhkemaju Heiki Jürissaare Natural House Production OÜ, kus varasemalt töötas ka Rasmus Kuusemets. Disainer Jaana Nõu elab Märjamaal ökokogukonnas Väike Jalajälg. Kairi Kaugema on Tallinna huvikeskuse Kullo direktori asetäitja noorsootöö alal.
“Idee tekkis mõtteviisist, kuidas oma eluaset luua. Just see väikemajade idee oli meile hingelähedane,” räägib Savimägi.
Naise sõnul ei ole ratastel maja elanik seotud konkreetse asukohaga, maatükiga, aadressiga. Neil on võimalik oma kodu kaasa võtta, kui on selleks tarvidus. See pakub valikute vabadust, võimalust olla sõltumatu.
Cocon Life’il on praegu 500 ruutmeetrit tootmispinda Harku vallas, Harkujärvel, Järvekalda teel, kus varasemalt paiknes Cerese aianduskeskus.
Tänavu 11.-14. juulini peeti Rae vallas Lilleorus Euroopa ökokülade konverents, millest ka Cocon Life inimesed osa võtsid. “Seal oli kokku tulnud ligi 600 sarnase mõtteviisiga inimest üle kogu maailma, kes väärtustavad keskkonda, jätkusuutlikkust ja ökoloogilist jalajälge. Olime seal oma esimese prototüüpmajaga,” meenutab Savimägi.
Nagu rätsepülikond
Cocon Life majake on kuus meetrit pikk ning kaks ja pool meetrit lai. Selle ühes pooles asub köök-tuba, teises pooles vannituba-WC, mille kohal paikneb magamisloft kahele inimesele. Kappi meenutvas tehnilises ruumis on kohad veeühenduse, elektriühenduse, õhksoojuspumba ja tööriistakohvri tarbeks.
Nii sise- kui välisseina katab kasevineer, mille vahele jääb puitraamistik ja soojustus. Põrand on täistammelaudisest, lagi männilaudadest. Sisepinnad on töödeldud naturaalsete õlidega. Maja all on terasest raam ja neli ratast.
Miks on aknad rombikujulised? “Täna sellest on kujunenud meie kaubamärk. See on see väike kiiks, mis me siia sisse panime,” ütleb Pottmann.
“Maja saab valmis siis, kui klient ütleb, kuhu tema tahab oma kraanikausi panna, kuhu tema tahab oma WC poti panna. See on nagu rätsepaülikond, mis tehakse koostöös inimesega, kes selles elama hakkab,” arvab Pottmann.
35 000 eurot maksva ja kolm tonni kaaluva majakese vedamine auto taga eeldab BE-kategooria juhilube. Kiirust võib arendada 70 kilomeetrit tunnis.
Kui suur selline ratastel majakeste turg võiks tulevikus ikkagi olla? “Meie sihtturud, kus see mõte on jõudnud kohale ja kus juba kasutatakse ratastel maju palju, on eelkõige Soome, Rootsi ja Holland,” ütleb Savimägi.
Naine ei kahtle, et ettevõtmist saadab edu. “Maailmas on Draakoni unistamise meetodil ellu viidud üle 9000 eduka projekti,” kinnitab ta.
Esialgu on tootmisplaanid siiski tagasihoidlikud. “Kõik sõltub sellest, kuidas me suudame neid müüa ja turundada, aga ühe ratastel maja kuus me tänase ressursi juures oleme valmis tootma,” arvab Pottmann.