Kaido Taberland. Mõni kuu tagasi viiendat aastapäeva tähistanud Päästeliit ühendab tänaseks ligi sadat vabatahtlikku ühingut või seltsi üle Eesti. Neist üle veerandi tegutseb Harjumaal. 2012. aasta novembrist on tegevjuhina liidu eesotsas Harkus elav Kaido Taberland.
Päästeliit asutati 22. jaanuaril 2010 21 päästeühingu poolt Riigikogu pressisaalis. Selle eesotsas on praegu Harjumaa mehed. Liidu nõukogu juhib Kaberneeme päästeaktivist Rait Killandi. Juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametit peab Naissaare päästeseltsi eestvedaja Kaido Taberland. “Mina olen Päästeliidu tegevjuht 2012. aasta novembrist ning sama liidu juhatuse esimees 2013. aasta detsembrist. Esindan Päästeliitu lepingute allkirjastamisel ning muudes jooksvates asjades. Olen ilmselt ainus vabatahtlik Eestis, kes saab enda tegevuse eest ka palka,” ütleb Taberland.
Kas oled olnud liidu juhtkonnas algusesest peale?
Mina asutamiskoosolekul jaanuaris 2005 kohal ei olnud. Naissaare päästeselts on aga üks 21 asutajaliikmest. Kuigi elan Harkus ja vean Naissaare seltsi, siis tegevus jääb ikka Keila kihelkonna piiridesse.
Kuidas Sinust sai vabatahtlik päästja?
Sõitsin kord 2009. aasta sügissuvel väikese mootoriga varustatud aerupaadil Naissaarele. Minu väikese majakese aknad olid löödud puruks ning ma tahtsin aknad kinni lüüa. Jõudsin saarele, lõin aknad kinni ning jäin telkima. Järgmisel päeval sõitsin tagasi mandrile. Kahjuks tõusis torm, mis tõi merele kuni kolmemeetrised lained. Jõudsin paadiga paari kilomeetri kaugusele saarest ning siis taipasin, et eluga ma ilmselt mandrile ei jõua. Läksin naabrimehe juurde kolmeks päevaks tormivarju. Koos tegime valmis puutrepi, saime sõpradeks ning otsustasime, et saarele tuleb asutada päästeselts.
Liidu asutajaliikmeid 2010. aaasta jaanuaris oli 21. Kes veel peale Naissaare seltsi olid Harjust nende hulgas?
Kindlasti Kaberneeme, Neeme, Raasiku ja veel mõned. Päästeliit ühendab ja esindab tänaseks 96 päästeühingut. Neist 66 on päästekomandod. Liitu kuuluvate ühenduste liikmeid kokku on peaaegu 2000.
Kui palju on praegu maakonnas vabatahtlike päästjate ühendusi?
27 seltsi või ühingut ning kõik on ka Päästeliidu liikmed. Minu teada on see ainus piirkond Eestis, kus asjad nii on. Väga tublid on Saku, Rae, Aegviidu, Juminda, Raasiku, Neeme, Kaberneeme, Muraste ja Hüüru ühendused. Sakus on näiteks aastas 80 väljasõitu.
Milline on praegu Naissaare tuletõrje- ja päästevõimekus?
Praegu on saarel tulekustutuse ATV koos haagisega. Sellega saab vedada näiteks kolme mobiilset võimsat pumpa. On olemas 2,5 kilomeetrit voolikuliine. Koostöös Viimsi vallaga on valminud päästekomando, mis asub vallale kuuluvas klubihoones. Kasutada saab riietust, kiivreid ja saapaid. Ja Leader-meetme abiga on soetatud merepääste kaater koos haagisega. Samuti on olemas merepääste riietus.
Kuidas on riigi ja ametkondade suhtumine vabatahtlike liikumisse nende aastatega muutunud?
Päästeametiga on koostöö aasta-aastalt paranenud. Vabatahtlikel on tegutseda suhteliselt lihtne, sest kui seltsil või ühendusel on riigiga leping, siis on hüvitused väljasõituse eest ning tegevustoetused. Merepäästega on asjad keerulisemad. Politsei- ja piirivalveametiga on koostöö sellises staadiumis, nagu päästeametiga viis aastat tagasi.
