“Selles loendamisketis on viis korda viis ehk kakskümmend viis helmest – see on viie ruut. Selles aga veel viis korda rohkem ehk sada kakskümmend viis – ehk siis viie kuup,” näitab pedagoog Ruth Maria Roosi-Ott kokkutulnuile helmestest kokkumurtud kuupi.

“Muidugi ei räägi me lasteaialapsele ruutudest ja kuupidest, laps harjutab selle vahendiga lihtsalt loendamist, aga tema alateadvusesse jääb nende arvude vaheline seos…”

Värvilisi helmeid kõigile kokkutulnuile demonstreerides tutvustas Pangapealse lasteaia pedagoog Ruth Maria Roosi-Ott Montessori üht õpetamismeetodit. Aga need meetodid hõlmavad kogu õpetamisprotsessi: keele- ja loodusainete õpet, muusikat…

Mis on Montessori meetod?

Maria Montessori ainulaadne, lapsi meelte kaudu hariv õpetamismeetod on maailmas tuntud rohkem kui sada aastat. Huvi on selle vastu olnud ka Eestis nii esimese vabariigi kui ka taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Nüüd on see jõudnud Eestisse autentsel kujul: sel aastal avati eralastehoidudena rühmad Tallinnas ja Tartus, jaanuaris ka Harku vallas Pangapealse lasteaia rühmana Meriküla õppekompleksis.

Merikülas tegutsev Montessori rühm on Eesti esimene rühm munitsipaallasteaias. Esialgu kuulub rühma 17 last ja juhendaja on Ruth Maria Roosi-Ott.

“Õppeprotsess põhineb mitme meele korraga kasutamisel, nii kinnistub kogu õpitu kiiremini, jääb alateadvusse. Kui hiljem koolis hakatakse lapsele õpetama matemaatikat väga abstraktsel viisil, siis Montessori rühmas loome selleks vundamendi käegakatsutavate õppevahenditega,” kõneles Ruth Maria Roosi-Ott Merikülla kokku tulnud huvilistele.

Muidugi on lapsed erinevad. Iga laps saab Montessori lasteaias areneda nii kaugele, kui tal on potentsiaali ja huvi. Koolieelikud võivad olla tavakooli 3.–4. klassi tasemeni jõudnud – arvutavad miljoni piires, kirjutavad jutukesi. Aga loomulikult ei tähenda see, et eranditult kõik lapsed nii kaugele jõuaksid, kinnitas õpetaja. Montessori rühmas on õpe individuaalne ning vastab iga lapse arenguvajadustele, et just tema isiklik potentsiaal avalduda saaks.

Kuidas jõudis Montessori meetod Harku valda

Jaanika Müürsepp on üks tarmukatest emadest, keda võib pidada selle meetodi Harku valda toojaks. Lapsevanemate algatusel loodi kolm aastat tagasi Eesti Montessori ühing ning asuti tegutsema selle nimel, et lapsed saaksid Montessori haridusest osa ka Eestis. Jaanika Müürsepp käis ka Harku vallavalitsuses sellest mõttest rääkimas.

Lapsevanemad Jaanika Müürsepp (vasakul) ja Liina Tettermann. Fotod Janne Lass 

“Olin loomulikult väga positiivselt üllatunud, kui vallavalitsuses uus väljakutse vastu võeti,” ütleb Jaanika Müürsepp.

“Meie vallas elab väga palju lastega peresid ja seda olulisem on pakkuda kohapeal mitmekesist võimalust haridusele,” avab abivallavanem Maris Viisileht juba 2018. aastal tehtud otsuse tagamaid. “Seda enam, et Montessori suuna loomise juures mängis suurt rolli lapsevanemate aktiivne tahe ja ettevõtlikkus, mis toetas valla hariduse arenguplaane,” tunnustab abivallavanem Maris Viisileht lapsevanemaid.

Esmalt koolitati välja pedagoog

Montessori meetodil saab lapsi õpetada vaid vastava koolituse läbinud pedagoog. Koostöös Eesti Montessori ühinguga leiti ka õpetaja, kes suundus õppima Soome. Poolteist aastat kestnud õpingute järel asuski rahvusvahelise Montessori assotsiatsiooni (AMI) diplomiga diplomeeritud Ruth Maria Roosi-Ott tööle Pangapealse lasteaeda. Rühmale kohandati sobivad ruumid Meriküla spordi- ja õppekeskuses.

Nüüd on laste käsutuses värskelt remonditud rühmaruum, magamis- ja abiruumid.

“Keskkonna mõttes on Meriküla ideaalne koht sellisele lasteaiale,” kinnitab kahe lapse ema Liina Tettermann. “Ruumid on avarad, looduskeskkond mitmekesine – lapsed saavad olla õues, metsas, mere ääres. See võimaldab mitmekülgset arengut.”

“Tegelikult on lapsi siin ka valla kaugematest küladest: lapsevanem, kes soovib just sellist pedagoogilist lähenemist oma lapsele, leiab ka võimaluse oma lapse lasteaeda toomiseks,” kinnitab Jaanika Müürsepp, kellel samuti kaks last rühmas käivad.

Septembrist Montessori juhendajate koolitus Merikülas

“Selle aasta septembris on Eestis esimest korda Montessori juhendajate koolitus algamas, see kestab kaks aastat ja sellel saab osaleda kuni 20 inimest. Koolitus toimub küll inglise keeles, aga tõlkega eesti keelde. Toimub see siinsamas Merikülas Montessori rühmas,” kõneleb Ruth Maria Roosi-Ott, kes on koolituse juures tõlgiks. Ka kõik iseseisvad tööd – ja neid pole sugugi vähe – saab esitada eesti keeles, teab Montessori asjatundja. Seda, et Eesti Montessori instituudil AMI koolitus Eestisse tuua õnnestus, peab ta väikeseks imeks, sest maailmas on AMI koolitajate järele väga suur nõudmine.

Kui Harku valda tuleb juurde teisigi Montessori koolituse läbinud pedagooge, võib siia tekkida ka Montessori pedagoogikal põhinev kool, mõtiskleb Eesti Montessori ühingu haridusvaldkonna eestvedaja Jaanika Müürsepp. Kool saab ikka tekkida ainult sinna, kus on juba vastava koolieelse haridusega lapsi, Montessori koolitusega õpetajaid ja muidugi eestvedajaid. Harku vallas on nad mõne aasta pärast kõik olemas.

Kes oli Maria Montessori

Montessori pedagoogika looja oli Itaalia arst ja pedagoog Maria Montessori (1870–1952). Aastal 1896 lõpetas ta esimese naisena Itaalias Rooma Sapienza ülikooli ja sai meditsiinidoktori kraadi. Ta asus tööle psühhiaatriahaiglas, kus pani lapspatsiente jälgides tähele, et lapsed vajavad meditsiinilise abi asemel hoopis pedagoogilist tuge. Ta jätkas lastega töötamist, tegi vaatlusi ja dokumenteeris vaatlustulemused ning tutvus põhjalikult kasvatusteadlaste teooriatega. Erinevatele teooriatele ja töödele tuginedes lõi Maria Montessori uue kasvatusteadusliku teooria ja selle toeks õppevahendite kogumiku, mis koos moodustavadki Montessori pedagoogika. 1904. aastal avaldas ta oma esimese suure kirjaliku töö pealkirjaga “Pedagoogiline antropoloogia”. Aastal 1906 hakkas ta pidama loenguid õpetajaks õppivatele üliõpilastele ja sai filosoofiadoktoriks. Tema pedagoogilise karjääri tõeliseks alguseks võib aga lugeda esimese nn laste maja avamist 1907. aastal Roomas San Lorenzos. Laste maja juhtides tõestas Maria Montessori oma kasvatusteaduslike teooriate tõekspidavust praktikas. Tulemused olid nii head, et tema tööst huvituti mitte ainult terves Itaalias, vaid üle kogu maailma.