Alates 2011. aasta suvest veab Harku vallas jäätmeid AS Eesti Keskkonnateenused. Aastas viiakse minema u 4000 tonni jäätmeid. Järjekordne jäätmeveo hange, mille firma võitis, algab 1. aprillil. Hinnatõus on peaaegu kahekordne, maksta tuleb ka lisateenuste eest.
Eelmine jäätmeveoteenuse osutamise leping Harku valla ja AS Eesti Keskkonnateenuste vahel sõlmiti perioodiks 1. detsember 2016 kuni 30. november 2021, kuid eelmise aasta suvel soovis ettevõte lepingu katkestada, väites, et ei suuda kokkulepitud hinnakirjaga enam teenust osutada.
Harku valla halduspartneri, MTÜ Jäätmehalduskeskuse poolt viidi läbi uus riigihange, kus pakkumused esitasid AS Eesti Keskkonnateenused ja AS Ragn-Sells. Jäätmehalduskeskus tegi otsuse 26. novembril. “Kuna AS Eesti Keskkonnateenuse pakkumus oli soodsaim, tunnistati ettevõte vastavaks ja sõlmiti leping,” ütles Harku vallavanem Erik Sandla.
Odav osutus kalliks
Uus leping kehtib 1. aprillist 2019 kuni 31. märtsini 2022. Harku vallas on eeldatav aastane jäätmete kogus 4000 tonni. “Eeldatav aadresside arv Harku vallas on 8000 aadressi, kust segaolmejäätmeid kogutakse regulaarselt,” selgitas AS Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Bruno Tammaru.
Kuni käesoleva kuu lõpuni maksab Harku vallas näiteks segaolmejäätmete kuni 10-kilose jäätmekoti tühjendamine koos käibemaksuga 1,31 eurot ning 4,5 kuupmeetrise konteineri tühjendus 39,37 eurot.
Alates 1. aprillist hakkab segaolmejäätmete kuni 10-kilose jäätmekoti tühjendamine maksma koos käibemaksuga 2,41 eurot, 4,5 kuupmeetrise konteineri tühjendus 72,20 eurot.
Kuidas Harku vallavanem Erik Sandla seda 83-protsendilist hinnatõusu kommenteerib? “Teenuste hinnad on tõusnud, sest kasvanud on jäätmete töötlemise kulud, kütuse hind, lisandunud on raskeveokite teekasutustasu ja tööjõukulud kasvavad pidevalt. Kõik need on ka jäätmeveo teenustasu komponendid,” lausus Sandla.
Samas tunnistas vallavanem, et probleemiks on olnud ka jäätmeveo hilinemine. “Põhjused on tingitud mitmetest erinevatest asjaoludest,” ütles ta.
Riukalikud lisateenused
Täiendavaks mureks on uude jäätmeveoteenuse osutamise lepingusse kirjutatud lisateenused. Jäätmeveoki tagurdamine kliendi mahuti juurde kuni 50 meetrit maksab iga kord koos käibemaksuga 25 eurot. Kliendi värava, konteineri, ukse avamisvahendiga või mobiiliga avamise tasu on 11,51 eurot kuus.
“Varasemalt ei olnud niisuguseid asju. Tagurdamistasu ja värava avamise tasu ei olnud kindlasti. Need tulid nüüd kõik selle lepingu lisaga,” pahandas viimased kaks aastat Harku vallas Viti külas elanud Toomas Pärn.
Pärn pöördus AS Eesti Keskkonnateenuste poole, mille põhja regiooni piirkonnahaldur Katrin Aller talle 12. märtsil vastas: “Tagurdamisteenust ilma eelneva kokkuleppeta arvele ega lepingusse ei lisata. Alates 1. aprillist 2019 kaardistatakse olukord esimese paari kuu jooksul ning teavitatakse nendest kitsaskohtadest valda, kellega koostöös püüame leida sobivama lahenduse.”
“Värava avamise tasu tuleb jagada proportsionaalselt klientide vahel, kellele ühe avamisega tühjendus teostatakse,” lisas Aller.
Pärnal on 240-liitrine jäätmemahuti, mida tühjendatakse kord nädalas. Kui varem maksis mahuti tühjendamine 2,1 eurot, siis uue hinnakirjaga 3,85 eurot. “Selle suhtes mul ei ole pretensioone,” ütles mees.
Lisateenuste suhtes oli Pärn aga umbusklik: “Harku valla vanades suvilakooperatiivides sul ei olegi ümberpööramise võimalust, kõik käibki tagurdamise teed.”
Konkurentsiamet sekkus
Harku valla jäätmeveoteenuse osutamise lepingu lisatasud on juba äratanud järelevalveorganite tähelepanu.
“Konkurentsiametile on kõne all oleva küsimuse kohta viimastel nädalatel laekunud mitmeid avaldusi, mistõttu alustasime 18. märtsil AS Eesti Keskkonnateenuste suhtes järelevalvemenetlust,” teatas konkurentsiameti avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits.
“Kuna tegemist on alles alanud menetlusega, siis selle lõpptulemust ja kestust ei ole arusaadavalt võimalik hetkel prognoosida. Küll aga või öelda, et konkurentsiametil on varasemalt olnud mitmeid analoogilisi menetlusi jäätmeveo lisatasude suhtes ning me oleme läbivalt asunud seisukohale, et kui tarbijatel endil ei ole mõistlikult võimalik nende teenuste ostmist vältida, siis peavad need olema kulupõhiste hindadega,” selgitas Uulits.
