Tallinna halduskohus leidis 16. novembril teatavaks tehtud otsusega, et Harku valla otsus mitte kooskõlastada kaevandusfirma Sokkel Karjäärid OÜ taotlust maavarade uuringuteks Vääna- Jõesuu külas pole õiguspärane.
Harju Elu, nagu ka teised ajalehed, on kirjutanud mitmel korral Sokkel Karjäärid OÜ taotlusest alustada maavarade uuringutega Vääna-Jõesuu küla lähedal, jõe ja mere vahele jäävas noores männimetsas. Esimesel korral (21.07.23) kandis artikkel pealkirja „Liivakarjäärid vanajumala selja taha?“ ja selles analüüsisime üksikasjalikult, millise korvamatu kahju võib tuua liivakarjääri rajamine tundliku looduse keskele, paljude inimeste armastatud puhkepaika.
Kohtuvaidlus jätkub ringkonnakohtus
Paraku kohtu arvates ei avalda geoloogilise uuringu teostamine negatiivset mõju looduskeskkonnale ega inimestele. Kohus kohustas vallavolikogu uuesti otsustama geoloogilise uuringuga nõustumise või mittenõustumise üle kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Selle otsusega sülitas kohus üle 4400 inimese arvamusele, kes on vastu liivakarjääride rajamisele armastatud puhke- ja vaba aja veetmise kohta.
Oma arvamust said inimesed avaldada internetikeskkonnas petitsioon.ee. „Harku vald on käesoleval ajal koostamas puhkemetsade teemaplaneeringut. Arvestades uuringualade praegust puhkeotstarbelist kasutust, on suur tõenäosus, et uuringualad saavad seal olema puhkemetsana määratletud. Inimesed nii lähemalt kui ka kaugemalt käivad selles piirkonnas olevatel radadel jalutamas ning sportimas,“ sõnas Harku vallavanem Katrin Krause.
Vald kaebab edasi
Sokkel Karjäärid poolt kaevanduse ettevalmistamiseks valitud ala lähedal on ka Vääna jõe hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku. Samuti elutseb Vääna uuringuruumi lähedal nii 2. kui ka 1. kaitsekategooria kaitsealuseid liike. Eestimaa Looduse Fondi poolt läbi viidud Harku valla rohevõrgustiku tuumaalade ja koridoride uuringul põhineva Harku valla üldplaneeringu kohaselt jääb kogu taotletav uuringuala rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalasse, kus maakasutuse juhtotstarve on range režiimiga looduslik haljasmaa.
Selle otsusega sülitas kohus rohkem ka rohkem kui 4400 inimese arvamusele.
Mitte ainult kaevandamise, vaid ka geoloogilise uuringu läbiviimisega on võimalik kohalikku looduskeskkonda kahjustada, kinnitas vallavanem. Uuring on plaanitud kolmel männimetsaga kaetud maatükil mõlemal pool Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteed. Uuringu käigus kavatsetakse teha 65 puurauku sügavusega 35 meetrit ja kaevata ekskavaatoriga 65 kaeveõõnt sügavusega kuni 7 meetrit. „Harku vald kaebab kohtuotsuse edasi,“ kinnitas vallavanem Katrin Krause.
Karl Haavasalu, advokaat, Harku valla esindaja kohtus: Tallinna halduskohus ei vaaginud kõike aspekte
Varem aktsepteeriti seda, et kui kohalik omavalitsus on vastu kaevanduse avamisele, siis see ongi õiguspärane vastuväide geoloogilise uuringu teostamisele. Riigikohus ütles 2015. aastal, et asjad olevat vastupidi. Geoloogiline uuring on midagi täiesti iseseisvat. Ja kohaliku omavalitsuse nõustumine geoloogilise uuringuga ei avalda mingisugust mõju sellele, et kohalik omavalitsus ei võiks hiljem hakata kaevandamise loa väljastamisele vastu vaidlema.
Minu hinnangul on riigikohtu selline lähenemine natuke küsitav. Maapõue seaduse geoloogilise uuringu sätteid ja geoloogilise uuringu sätteid koos vaadeldes nähtub sealt ühemõtteliselt, et geoloogiline uuring on siiski kaevandamist ettevalmistav samm. Kuigi geoloogilise uuringu luba ei anna kaevandamiseks õigust, selle annab kaevandamisluba. Samas aga – geoloogilise uuringu raames selgitatakse välja loodusvaraga seonduv, selgitatakse, kuidas on võimalik kaevandada ja geoloogilise uuringu tulemusena võetakse loodusvara arvele maavarana. Tekib maardla.
Muuhulgas annab maardla moodustamine ka võimaluse takistada kohalikul tasandil antud piirkonna kaitse alla võtmist, kuna maardla olemasolu võimaldab ala kaitse alla võtta üksnes kliimaministeeriumi nõusolekul. Praeguse kohtuasja juures jättis Tallinna halduskohus minu arvates sisuliselt käsitlemata kohaliku kaitseala moodustamise temaatika. Sest oli ju üks põhjendusi, millega Harku vald vaidles uuringute loa andmisele vastu see, et soovitakse kaaluda selle piirkonna kaitse alla võtmist. Seda argumenti halduskohus vaaginud ei ole.
Harku vald on otsustanud kohtuotsuse vaidlustada, sest selles on mitmeid vaidlustatavaid aspekte. Näiteks: seadusandja näeb ette, et kohalik omavalitsus võib keelduda uuringuloa väljastamisest, aga kohtupraktika näitab, et kõik kohaliku omavalitsuse keeldumised on tunnistatud õigusvastasteks. Siit tekib küsimus: millal siis üldse kohalik omavalitsus saab keelduda loa andmisest uuringutele, nagu seadus ette näeb? Selle küsimusega soovime vajadusel riigikohtuni välja minna.
