Harku kirikuõpetaja püüdis rekordkogre? (1)
Tegelikult olen rohkem spinningumees. Läksin pühapäeval lihtsalt uut õnge proovima – et kuidas näkkab. Ja näe mis juhtus, endalegi üllatus…

Nii kõneleb Harkujärve kirikus tegutsev Peetli koguduse õpetaja Avo Üprus. Lisaks jumalateenimisele ja sotsiaaltööle tegeleb hingekarjane vabal ajal meelsasti kalapüügiga. Ja kus mujal veel kala püüda kui mitte kodusel Harku järvel.

„Spinningu heitmine pole Harku järvel just kõige tulusam tegevus, palju on vesikasve, vesi on mudasevõitu,“ kõneleb kirikuõpetaja oma lemmikharrastusest. Sellepärast ostiski ta pika õngeridva, et spinninguheitmisele vahelduseks ka käsiõngega proovida.

„Pühapäevane jumalateenistus oli lõppenud, mõtlesin siis uut õnge proovima minna. Ei võtnud õieti vihmaussegi kaasa, ainult ühe proovimiseks,“ meenutab Avo Üprus läinud pühapäeva.

Võitlus kalaga

Õng sai kaldalt sisse heidetud, ainuke kaasas olnud uss korralikult konksu otsa. Nii nagu õigel kalamehel peab. „Ega mul veepinda ja korki kaua põrnitseda tulnud, minutit kümme ehk,“ arvab kalamees tagantjärele. Siis – lupsti! – kadus kork korraga vee alla! Enne aga kui õngemees reageerida jõudis, oli kork jälle vee peal tagasi. Püsis viivu ja hakkas siis kõrkjate poole kihutama. Kogenud kalamehena arvas kirikuõpetaja kohe, et tegemist on suurema elukaga, väikesed sellise hooga sööta ei vea.

„Tõmbasin siis. Aga ei tulnud, õngeritv oli kõver nagu mongoli vibu,“ räägib kalamees. Oletus, et kala on paras pirakas, oli kinnitust saanud.

Rekordkoger on maale tõmmatud. FOTO erakogu 

„Hakkasin temaga siis mässama, kala kalda poole vedama,“ kõneleb kirikumees. Aeglaselt, pladistades, aga kala tuli. Vastu tahtmist küll, aga aina lähemale kaldale. Kaldad, paraku, on Harku järvel üsna reostatud. Iga kalamees, kes seal käinud, on midagi maha unustanud. Küll metallist konservikarpe, küll pudeleid, küll… Polnud kallas parem sealgi, kus pühamees kalaga heitles.

„Vedasin kala praktiliselt kaldasse, tahtsin juba kuivale sikutada, aga… läigatas veel korra oma hõbedast külge ja läinud ta oligi,“ kõneleb kirikuõpetaja oma minemaläinud suurest saagist. Tal ei jäänud muud kui õng veest välja tõsta.

„Õnge uurides selgus, et ka konks oli läinud, ju siis mõni kaldal olnud plekiriba või klaasikild tamiili katki lõikas,“ arvab kalamees teadvat oma ebaõnne põhjust.

Teine katse

Loomulikult ei lase selline äpardus ühel õigel kalamehel sõba silmale saada. Nii ka kirikuõpetaja Avo Üprusel – terve pühapäeva öö vastu esmaspäeva ei maganud. Nagu oleks kurjast vaimust vaevatud.

Hommikul oli kirikuõpetajast kalamees jälle järve ääres, samas kohas, kus eelmisel õhtul, varustatud korraliku õnge, usside ja tagavarakonksudega. Ei läinudki kaua aega, kui esimene otsa hakkas – pisikene särg. Siis teine…

„Viskasin need kui alamõõdulised vette tagasi, passisin edasi,“ räägib kalamees.

Ja ega ta kaua passida lasknudki.

„Tunnikene olin ehk olnud, siis tuli tuttav sulpsatus – kork kadus vee alla. Aga ainult mõneks sekundiks. Siis hüppas pinnale ja hakkas jälle roostiku poole kihutama,“ kirjeldab Avo Üprus tuttavat tunnet. Kõik oli nagu eelmisel õhtul. Ainult kirikuõpetaja oli seekord ka maistes asjades targem – tal oli kahv kaasas.

„Sain siis lõpuks kala kahva ja kaldale tõstetud. Siis nägin, kellega tegu – oli suur, väga suur koger. Olin saanud siit küll nurgu ja latikat, haugi ja särgi, ka kokri ja ahvenaid, aga mitte ühtegi nii suurt kala.“

Loomulikult läks kalamees saagiga koju, kodus pani huvi pärast sentimeetri peale – kala oli sabaotsast ninani 42 sentimeetrit pikk. Loomulikult läks kala siis noa alla, kalamees puhastas saagi ära.

„Ja alles siis taipasin kaaluda – puhastatult, soolikateta, kaalus Harku järvest püütud koger 2,2 kilogrammi,“ ütleb Üprus.

Aavo Üprus kogrega. FOTO erakogu 

TEAVE: Suurimad püütud kogred
• Erinevatel andmetel on senine Eesti rekordkoger kaalunud 2,2 kilo, olles 41 sentimeetrit pikk. Selle kala püüdis Meelis kütt Mäuste järvest Harjumaal 2000. aastal. (kalapeedia)
• Maalehe andmetel on suurim koger püütud 2002. aastal Pikkjärvest. Kala oli 45 sentimeetrit pikk ja kaalus 2,4 kilogrammi.
• Maailma suurim koger on aga kalapeedia andmetel kaalunud 3,0 kilogrammi ja pikkust on tal olnud 64 sentimeetrit. Püüti 1944. aastal Soomes.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.