Eesti arhitektuurimuuseumis on alates jaanuari algusest avatud näitus “Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant”. Et saada aimu, kas ja kuidas Eesti tippmehe ideed siiani elavad, korraldas muuseum tutvumissõidu Saue ja Harku valdade piiril asuvasse AS-i E-Betoonelement betoonitehasesse.
Insener August Komendant (1906–1992) oli sünnilt Järvamaa Nurmsi küla mees. Enne sõda kavandas ta Eestis näiteks Kadrioru staadioni betoonkatuse, Tartu elevaatori, veetornelamu ja lennukiangaaride insenerilahendused. Kõik rajatised on tänaseni heas korras.
Emigratsioonis Ameerika Ühendriikides tegi ta koostööd maailma tipparhitektidega. Teiste hulgas Kuressaares sündinud Louis I. Kahniga, Moshe Safdiega, Eero Saarineni ja Oscar Tenreiroga. Et saada aimu, kas ja kuidas Eesti insenerimõtte tippmehe ideed siiani elavad, korraldas muuseum väljasõidu Saue ja Harku valdade piiril asuvasse E-Betoonelemendi tehasesse.
Terasarmatuuri koostamine enne betoonivalu. Üks teejuhtidest, arhitektuuriloolane Carl-Dag Lige ütles, et L. Kahniga kestis Eesti inseneri Komendandi koostöö 18 aastat. “Näitusel on väljas 13 Louis Kahni originaaljoonist, kaks L. Kahni orginaalmaketti ja sadu fotosid ehitistest, mis on ehitatud ja planeeritud. Näitus on avatud 26. aprillini,” seletas Lige.
Uskumatu täpsus
Põhja-Ameerika ja laiemalt maailma kontekstis on August Komendant betooniehituses oluline insener. “Ta oli väga huvitatud betooni kasutusalade laiendamisest ning uutest ideedest,” lisas mees. Ameerika Ühendriikides elades aitas ta rajada ning arendada mitut raudbetooni tehast.
“See oli Põhja-Ameerikas esimene kord, kui hakati valmistama raudbetoonelemente. Just Komendant hakkas laiemalt propageerima seda, et detailid võiks tuua platsile kohale ja siis saab need kraanadega kokku panna, justkui ühte suur legokonstruktorit,” kirjeldas Lige.
Sellised hiigelpaneelid kaaluvad mitukümmend tonni. Inimesed on nende kõrval üsna tillukesed. Üks esimesi märgilisi hooneid, mida Komendant aitas L. Kahnil kavandada, on Richardsi meditsiiniuuringute labor. Aastal 1960 valminud ehitise detailide tolerants ehk täpsus oli kolm millimeetrit. Need sobitusid ülihästi kokku. “Tänapäeval on selline täpsus täiesti arusaamatu. Insenerid on maininud 2 sentimeetrist tolerantsi. Aga aastat tagasi tuldi toime millimeetritega,” ütles Lige.
Saue vallas Vatsla külas tehast omav AS E-Betoonelement kuulub ülemaailmsesse kontserni Consolis. Teine tehas asub ettevõttel Tamsalus. Ka nemad on juurutanud Komendandi ideid, sest valmistavad betoondetaile. Valdavalt seinaelemente, kuid ka õõnespaneele, talasid, poste ja treppe. Abiks on 5D mudelid ning tehasesisene projektijuhtimine.
Eksootiline Arhangelsk
AS-i juht Valdo Leosk ütles, et viimase aja valminud või valmimas objektid on näiteks Järve tornid, Pöörise elamurajoon Õismäe ja Mustamäe vahel, päästedepoo ja häirekeskus Tallinnas Peterburi teel, Narva kolledž ning Tallinna uus kohtumaja. Lisaks metrootunnel ja muudki objektid Soomes, sillad, viaduktid, vedelsõnniku hoidla ning maanteemuuseumi hoone. Viimasel on valatud seintesse vanade fotode jäljendid.
“Põhiliselt veetakse detaile Läänemeremaadesse. Siit kaugemale vähem. Eriti eksootiline oli näiteks Arhangelski lähedal, tuumaelektrijaama jäätmehoidla. See asub kinnisel territooriumil,” meenutas Leosk.
Vaatame vanu Mustamäe maju. Seal on valdavalt riskikohad metallosad, rõdud, kommunikatsioon ja soojustus.
Betooni peetakse tihti igavaks, külmaks ja kõledaks ehitusmaterjaliks. Insener Komendant nii ei arvanud ning ta nägi materjalis 20. sajandi keskel suuri võimalusi. Ta nõudis seguretsepti kontrollist kuni valmisehitise viimistluseni alati kõrget kvaliteeti. Samas on betoon vastupidav materjal.
“Vaatame vanu Mustamäe maju. Seal on valdavalt riskikohad metallosad, rõdud, kommunikatsioon ja soojustus. Betoonelemendid on seal pidanud aga vastu peaaegu 60 aastat,” lisas Leosk.
Nagu tellissein
Betooni saab väga erinevalt kaunistada ning selle pinda töödelda. Tehase juht Hans Süld tutvustas erinevate paneelide näidiseid. “Siin on näiteks erinevad imitatsioonid ja erinevad värvid. Lisandid on pigmendid ja fermendid, mis segatakse betooni. Kuid on ka juba värvilist tsementi,” ütles Süld.
Valades ning värve lisades saab anda paneelidele punase tellisseina imitatsiooni. Kaugelt vaadates petab see vaataja jäägitult ära.
Tellisseina imitatsiooni kasutatakse näiteks toodetavatel seintel. Harku tehases valatud suurim betoonist seinaelement on kaalunud 23 tonni. Segusõlmed töötavad ettevõttes enda territooriumil. Tsement tuuakse valdavalt kas Eestist või Lätist, killustik naabrusest Harku karjäärist. Koos büroo ja projekteerijatega töötab Harku tehases 175 inimest.
Valdo Leosk lisas: “Pole ju saladus, et betoon on alguses plastne ja väga hästi vormitav. Ka hiljem kivinedes saab seda lammutada ning tekkinud jääke pärast purustamist tootmises kasutada.”
