Harjumaal pakuti kinnisvaraportaalis kv.ee 2021. aasta novembrikuus müügiks 4107 korterit keskmise hinnaga 266 €/m2. Aastataguse perioodiga võrreldes on majade müügipakkumisi jäänud 30% vähemaks ja just väiksem pakkumiste arv on ajanud hinnad kiirelt kasvama – aastane korterite pakkumishindade tõus Harjumaal on 19%.
Korterite pakkumiste arv on vähenenud pea kõikides Harjumaa omavalitsustes. Mõnel pool – näiteks Kiili vallas ja Keilas – on korterite müügipakkumiste arv portaalis kv.ee olulisel määral kasvanud. Selle taga on üksikud arendusprojektid, mis on pakkumiste arvu suurendanud.
Nõudlus toidab hinnakasvu
Paarikümne protsendi suurune pakkumishindade kallinemine portaali kv.ee andmetel on üsna tavapärane enamikus Harjumaa piirkondades. Hinnatõusu taga on kõrge nõudlus eelkõige Tallinnas, mis on tugeva lainena kandunud väiksematesse korterituru piirkondadesse.
Lihtsustatuna võib öelda, et Harjumaa korteriturul on nõudlust kõikide korterite järele, sõltumata nende asukohast ja kvaliteedist. See on kinnisvaramüüjatele andnud hea võimaluse hindu tõsta. Kiire hinnatõus on turule toonud uusi kiirustavaid ostjaid, mis suurendab napi pakkumise tingimustes nõudlust veelgi.
Kinnisvaraturg üldisemalt näitas 2021. aastal Eestis samuti kasvu – tehingute arv korterite ja majadega suurenes ligi veerandi võrra ning krunte müüdi lausa 55% rohkem kui aasta varem, selgub kinnisvarabüroo Uus Maa maa-ameti statistika analüüsist.
Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul tehti viimati nii palju tehinguid 2006. aastal.
„Ka hinnad kasvasid mullu kiiresti – korterite puhul üle Eesti keskmiselt 10,9% ning Tallinnas lausa 11,6%,“ ütleb Igor Habal.
„Tehinguarvu ja hinnakasvu taga olid globaalsed trendid – ühelt poolt kõrge nõudlus ning odav laenuraha ja teisalt pakkumiste vähesus, probleemid ehitusmaterjalide tarnete ning tööjõu kallinemisega. Eesti olukord polnud eriline ja meil oli vähe võimalusi selle mõjutamiseks.“
Uusi elamispindu napib
Habal teeb järelduse, et kuna uusi kortereid tuli nõudlusest vähem peale, siis inimesed ei jaksanud enam oodata ning tegid varasemast enam tehinguid järelturu korteritega. Seetõttu tegi just vanemate korterite tehinguaktiivsus viimase kümnendi suurima hüppe.
Keila korterite hind kerkis portaali kv.ee andmetel aastaga keskmiselt 74%, see on suurim hinnatõus Harjumaal, kui Tallinn välja arvata. Fotod Allar Viivik „Kui 2022. aastal jätkub sama olukord ehk uutest korteritest on defitsiit ja laenamise hind jääb praegusele madalale tasemele, siis võib oodata eelmisele sarnast aastat koos suure tehinguaktiivsuse ja võimalik, et isegi kahekohalise hinnakasvu protsendiga,“ leiab ta.
Igor Habali kinnitusel tähendaks see, et kinnisvarahinnad kasvavad jätkuvalt palkadest kiiremini ja Tallinnas keskmise sissetulekuga enam uut kodu ei saa. Seetõttu kolivad inimesed järjest enam ääre- või eeslinnadesse, kus on vähemalt mõnevõrra odavam.
„Üks väga märgiline trend on linnast välja või päris maale kolimine, mida kinnitab fakt, et kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kasvasid korteritest isegi kiiremini,“ räägib Igor Habal.
Tehinguid rohkem, hind kõrgem
Eestis tehti 2021. aastal korteritega 27 213 tehingut, mis on 24,3% rohkem kui aasta varem. Tallinnas müüdi sellest 10 878 korterit, mis on 22,3% enam kui 2020. aastal. Kalleim korter müüdi veidi enam kui 1,4 miljoni eest.
Eestis müüdi mullu kokku 3757 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 24,7% rohkem kui aasta varem. Eramu keskmine hind tõusis aastaga 17,6% 133 300 euroni. Kalleim eramu müüdi 2,5 miljoni eest.
Eelmisel aastal tehti hoonestamata elamumaa kruntidega 4707 tehingut, mis on 55% rohkem kui 2020. aastal. Krundi keskmine hind kasvas 13,7% 47 800 euroni. Riigi kalleim krunt müüdi 564 000 euro eest.
Suvilate müük kasvas mullu 19,3% 1129 tehinguni. Keskmiselt maksti suvila eest 55 400 eurot, mis on 23,3% enam kui aasta tagasi.
