Jahimehed küttisid lõppenud hooajal Eestis kokku 60 hunti, lubatud oli lasta 65. Lisaks kütiti seitse looma eriloaga. Harjumaal kütiti kõik seitse lubatud hallivatimeest, viimane hunt tabati jaanuarikuus.
Esimene hunt kütiti Harjumaal 25. novembril Põrsu jahipiirkonnas, mis asub Saue vallas. 16. detsembril kütiti kaks hallivatimeest Nahe jahipiirkonnas (asub suures osas Anija valla lõunaosas). Kolm hunti tabati 10. jaanuaril Aegviidu ning üks hunt 12. jaanuaril Nissi jahipiirkonnas.
Lõppenud jahihooaeg oli selle poolest eriline, et hundi küttimine toimus esmakordselt ohjamisalade kaupa. Küttimislimiidi esimene osa jagati ohjamisalade kaupa liigi pesakondade leviku, üldisest asustustiheduse ning kahjustuste leviku järgi. Küttimislimiidi teise osaga eraldati küttimislube jahipiirkondadesse, kust seireinfo järgi oleks soovitav veelgi arvukust reguleerida. Küttimismahu kinnitab keskkonnaamet.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialisti Marko Kübarsepa sõnul on ohjamisalade kasutuselevõtt ka Eesti Jahimeeste Seltsi poolt heaks kiidetud ning neid kasutatakse liigi ohjamiseks ka järgmisel jahihooajal. “Kosmeetilisi parandusi tuleb vast mõnel pool teha, kuid üldises plaanis jätkatakse samasuguste piiridega ka tulevastel aastatel,” ütles ta Harju Elule.
Kübarsepa sõnul loodigi ohjamisalad sellise arvestusega, et enne igat jahihooaega ei peaks hakkama nende piire muutma. Ohjamisalade paiknemisel arvestati eelkõige seda, kus hundikarjad teadaolevalt elavad.
Hundikarjad hävinud
Kui eelmistel hooaegadel ulatus hundi küttimislubade arv Eestis saja isendi kanti ja üle selle, siis lõppenud jahihooajal lube nii palju ei jagatud. Sarnaselt möödunud aastatega jagati küttimislimiiti mitmes jaos ning jahiaja välisel perioodil ka nuhtlusisendite küttimiseks
Kübarsepa sõnul võib erilube jagada hundi küttimiseks ka väljaspool jahihooaega, kuid seda juhtub siiski pigem harva. “See realiseerub juhul, kui kusagile tõesti tekib selline nuhtlusisend, kelle puhul ei ole paraku muud lahendust kui tema küttimine,” selgitas ta.
Kui Mandri- Eestis on Keskkonnagentuuri hinnangul 18–19 hundi pesakonda, siis Harjumaaga on neist seotud neli. Need andmed on pärit eelmise aasta oktoobrist.
“Väga keeruline on öelda, millised neist neljast (pesakonnast) täpsemalt endid harjulasteks peavad. Neljast pesakonnast kolm on sündinud Harju maakonna piirialal, aga liiguvad nad siiski mitmes maakonnas,” selgitas Kübarsepp.
Keskkonnaagentuuri ülesandeks on kohaliku hundipopulatsiooni parameetrite, nagu arvukuse, juurdekasvu, paiknemise kohta info kogumine ning ka küttimisettepanekute tegemine tagamaks liigi soodne seisund temale sobivates elupaikades.Praegune seis Harjumaal ega ülejäänud Eestis aga rõõmsaid uudiseid hundile ei too. “Käesolevaks hetkeks on Keskkonnaagentuuri hinnangul neljast Harjumaaga seotud hundikarjast kolm hundikarja paraku jahtide käigus hävinud,” ütles Kübarsepp.
Hundi tervis pole hea
Mullu kuulutati rahvahääletuse järel hunt Eesti rahvusloomaks. Riiklikus suurkiskjate kaitse- ja tegevuskavas oli seatud eesmärgiks säilitada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega hundile sobilike elupaikade vahel. Eesmärk on enam-vähem täidetud, kuid hundil ei lähe Eestis praegu kõige paremini.
“Hundi asurkonna seisund on Eestis viimasel kümnendil püsinud suhteliselt stabiilsena. Samas viimase kolme aasta trend näitab aga asurkonna kahanemise märke. Nii on populatsiooni arvukus viimasel kolmel aastal kahanenud kuni 30%,” rääkis Kübarsepp.
Peamisteks kohaliku hundipopulatsiooni ohustavateks teguriteks on tema sõnul liigse küttimissurve(legaalne ja illegaalne jahindustegevus) poolt põhjustatud hundikarjade lagunemine, hajumine ning seeläbi noorte isendite kõrgem suremus. “Nii möödunud kui ka ülemöödunud aastal esines rohkesti ka kärntõbe, mis mõjutab sageli olulisel määral sigivate emasloomade viljakusnäitajaid. Käesoleval talvel on kärntõvega nakatunud isendite hulk õnneks tagasihoidlik,” rääkis Kübarsepp.
