Eelmisel aastal kasvas Harjumaa rahvaarv hoolimata koroonakriisist 3908 inimese võrra. Kasvumootoriteks olid Rae, Saue, Viimsi ja Harku vald. Rahvaarv kahanes Maardu ja Loksa linnas.

Kui 1. jaanuaril 2020 oli Harjumaa rahvaarv väljaspool Tallinna linna 167 880, siis 1. jaanuaril 2021 juba 171 788. Maakonnas on nüüd 3908 inimest rohkem kui aasta eest.

Kasvu vedas eeskätt sisseränne Tallinnast, teistest Eesti piirkondadest ja mõnevõrra ka välismaalt. Nii kolis maakonda mullu 10 878 inimest, lahkujaid oli 7554. See teeb positiivseks rändesaldoks 3324 inimest.

Teatav, ehkki oluliselt väiksem roll oli sündimusel. Harjumaa omavalitsustes sündis 1963 last, suri 1379 harjumaalast. Maakonna sündimus oli seega plussis 584 inimesega.

Rae endiselt juhtpositsioonil

Hoolimata koroonakriisist oli taas edukaim Rae vald. Rahvastik kasvas seal 1110 inimese võrra ehk 5,51 protsenti, mis on maakonna parim näitaja nii absoluutarvudes kui ka protsentuaalselt.

“Teeme oma igapäevast tööd ja seda võimalikult kvaliteetselt. Pigem on praegune kasvutempo meie jaoks pisut liiga kiire, sest koroonast tulenevalt on maksutulu langenud, aga kohustused on sellest hoolimata pidevalt suurenenud,” teatab Rae vallavanem Madis Sarik.

“Rae valla töötus oli eelmise aasta jooksul kuude lõikes üks Eesti madalamaid. Meie vallas on palju tööstus- ja logistikaettevõtteid, kellel läheb hoolimata raskest ajast hästi ja ilmselt on see julgustanud inimesi meie valda kui hea ja stabiilse elukvaliteediga elukohta valima. Samuti peab taaskord ära märkima, et meil on suurepärased koolid ja lasteaiad, mis on kindlasti noorte perede puhul üheks oluliseks kolimise argumendiks,” selgitab vallavanem.

Sariku sõnul on Rae vallas endiselt populaarne Peetri, aga ühtlast kasvu jätkavad ka Jüri ja Järveküla. “Kuid hea on näha, et noored pered on leidmas üha enam ka Vaida ja Lagedi alevikku,” rõõmustab ta.

Kolmekohalist rahvastiku kasvunumbrit kogesid Harjumaal Saue vald, Viimsi vald, Harku vald, Saku vald, Kiili vald, Lääne-Harju vald ja Jõelähtme vald.

On ka pisut trikitamist. Nii näiteks pannakse Harku valda koos vanematega kolinud kuni ühe kuu vanused beebid kirja nii saabujate kui kohapeal sündinud lastena. Eelmisel aastal oli sellised beebisid kokku 23.

Stabiilne Keila

Kahekohalise kasvunumbriga pidid leppima Raasiku vald, Kose vald, Anija vald ja Kuusalu vald. Keila linnas kasvas rahvastik kõigest kaheksa inimese võrra. Hakkab silma, et kui Keilas sündis eelmisel aastal 98 last, siis suri 99 inimest.

“Ei ole numbritega rahul. Nagu kogu Eestis, sündis ka kahjuks Keilas eelmisel aastal tavapärasest vähem lapsi. Surmadega ei saa aga kunagi rahul olla,” tunnistab Keila linnapea Enno Fels.

Keila linna kolis mullu 507, lahkus 498 inimest. “Inimesed vahetavad ikka aeg-ajalt elukohta erinevatel põhjustel. Oma osa mängib kindlasti registrijärgse elukoha muudatus neil, kes väga soovivad tasuta Tallinna ühistranspordi hüvesid kasutada,” arvab linnapea.

Tulevikku silmas pidades loodab Fels, et rahvastiku kasv linnas jätkub. “Elukeskkond on hea ja elamuehituseks jagub ruumi. Järsku muudatust lähitulevikus siiski ei näe,” prognoosib ta.

Maardu ja Loksa languses

Lisaks Keilale on sündimus suremusest väiksem Kuusalu vallas, Lääne-Harju vallas, Anija vallas, Maardu linnas ja Loksa linnas. Maardu ja Loksa paistavad silma ka negatiivse rändesaldoga.

Maardus sündis eelmisel aastal 125 last, surijaid oli 197. Linna kolis 700, linnast lahkus 799 inimest. Seetõttu vähenes linna rahvaarv 171 inimese võrra, mis oli Harju maakonnas suurim langus.

“Tegemist on loomuliku protsessiga, mis on ühelt poolt tingitud elanikkonna üldisest vananemisest, mis on üle Eesti suureks väljakutseks, ning teiselt poolt mõjutab oluliselt olukorda pealinna kehtestatud tasuta ühistransport, mille tulemusega registreerivad Maardus elavad inimesed ennast tallinlastena. Eelduslikult küündib nende inimeste arv Maardu linnas 3000-ni,” viskab Maardu linnapea Vladimir Arhipov sarnaselt Enno Felsile kivi Tallinna kapsaaeda.

Arhipov usub siiski, et kasvavad toetused eakatele inimestele, lapsevanematele ja korteriühistutele, koolide, lasteaedade ja tänavavalgustuse renoveerimine, uute spordi- ja mänguväljakute rajamine, samuti uue lasteaia, kultuurimaja ja noortekeskuse ehitamine kannab vilja ning maardulaseks registreerimine muutub atraktiivsemaks.

Loksale saabus eelmisel aastal 97 inimest, lahkujaid oli 112. Tõsise mure allikaks on rekordiliselt madal sündivus. Kui Loksal suri mullu 42 elanikku, siis juurde sündis neid vaid 12.
Seda, miks Loksal nõnda nadilt läheb, linnapea Värner Lootsmann ja abilinnapea Andres Kaskla – värske Väikese Holmeri laureaat – kumbki kommenteerida ei soovinud.

Kommentaar: Luule Sakkeus, Tallinna ülikooli rahvastikuteadlane

Peamised rahvastikumuutused suurte linnade ääremaadel johtuvad rahvastikuarengu teatud etapist, kus suurem individualiseeritus, naiste kõrgem haridus ja tööhõive, samuti kaugtöö levik annab võimaluse valida endale sobivam elukeskkond, mis tähendab liikumist väiksema rahvastatusega piirkondadesse.

Deurbanisatsiooni etapp on praegu iseloomulik pigem põlisrahvastikule ehk eesti kogukonnale. Samas tuleb eeldada, et ühel hetkel hakkab see puudutama ka immigrantrahvastikku. Seega on taoline areng suurlinnade äärealade suunas tavapärane.

Teisalt tuleb arvestada, et sel liikumisel on alati ka tugev seos erinevates eluetappides olevate vajadustega. Nii tuleb eeldada, et isegi kui äärealadel suudetakse luua ja hoida keskkooliealisi, siis pärast seda toimub esimene väljarände laine, mis suundub tänapäeval kõrgkoolidesse, aga ka kutsekoolidesse õppima olgu kodu- või välismaal.

Esimesed töökohadki on tavaliselt õppimise ajal soetatud kontaktide vili ning jätab noored suurlinna äärealadelt eemale. Alles pere loomise järel ja piisava jõukuse tekkimisel tekib kas siis tagasiränne või ränne mujale vähem tihedalt asustatud alale, et tagada väikelastele turvaline elukeskkond.

Teine väljarände laine võib tabada vanemaealisi. Siin sõltub palju sellest, kui mitmekesiselt on nn suurlinna ääreala arendatud. Kas laste kodust lahkumise järel, aga veelgi enam partneri surma korral on olemas väiksemaid pindu samas piirkonnas, kuhu kolida ja kus kõik vajalikud teenused on käe-jala juures?