Konkursil „Harjumaa aasta tegija“ kuulutati parimaks Leaderi ettevõtlusprojektiks 2024 Vihterpalu talli teenuste laiendamine. Harju Elu rääkis Lääne-Harju vallas asuva Vihterpalu talli omaniku Triin Vahimetsaga, kes on kogenud ratsutamise algõpetuse, takistus- ja koolisõidu treener.
Milles Vihterpalu tallide laiendamine seisnes ja miks teie arvates Vihterpalu selle tiitli ära teenis?
Vihterpalu talli teenuste laiendamine tähendab seda, et tänu maneeži ehitusele saame pakkuda teenuseid ka sisetingimustes aasta ringi. Eelmistel aastatel pidime sügis-talvisel perioodil treeningud ära jätma, kuna väliplatsil oli tihti üleujutus või liuväli. Nüüd saame korraldada turvaliselt treeninguid iga ilmaga. Maneež valmis 2024. aasta sügisel ja juba on meid külastanud treenerid välismaalt (kestvusratsutamises) ja mujalt tallidest (koolisõit). Oleme korraldanud juba ka ühe treeningvõistluse kahevõistluses.
Kuidas ja millal sai Vihterpalu tall alguse?
Ostsin Vihterpalu talli 2018. aasta sügisel ja OÜ Vihterpalu Tall on registreeritud 21.01.2019. Kolisime oma hobustega Vihterpallu Tartumaalt Ado tallist 2020. aasta aprillis. Ado tallis tegutsesime ratsakoolina aastast 2002.
Kuidas sattusite ise ratsutamise juurde?
Mina alustasin ratsutamisega aastal 1993 Ihaste ratsaspordibaasis sõbranna soovitusel. Seejärel jätkasin treeninguid erinevate treenerite käe all nii Luunja tallis kui ka Tooma tallis (Andres Trei). Alates 2002. aastast täiendasin end erialaselt Soomes. Enne Vihterpalu talli perenaise ja treeneri ametit toimetasin Ado tallis.
Lisaks ratsutamiskoolituste läbimisele olen omandanud laagrikasvataja ja -juhendaja kutsekvalifikatsiooni tunnistuse.
„Vihterpalu tallid pandi müüki 2018. aastal ja eelmised omanikud kolisid välismaale. Mina avastasin koha tänu sõpradele, kes müügist kuulsid. Mind võlus ilus loodus, männimetsad ja
meri.“
Triin Vahimets
Milliseid tulemusi olete saavutanud?
Mul on Rohelise Kaardi eksami vastuvõtmise õigus ning 19.09.2024 seisuga on kinnitatud 119 Rohelist Kaarti. Järgusportlaseid on kokku kuus.
Enda loodud ratsakooli õpilased on saavutanud silmapaistvamaid tulemusi Eesti ratsakoolide meistrivõistlustel, näiteks võistkondlikus arvestuses II koht (Juurimaa tall, 2017), laste ja noorte arvestuses III koht ning harrastajate arvestuses jagamisel I ja II koht (Niitvälja, 2018).
Minu isiklikeks parimateks saavutusteks loen enda kasvatatud hobustega tulemusi koolisõidus A-L klassis (Vera de Versoga) ja kestvusratsutamises 50–58 km (Hebrinna).
Kuidas jõudsite Vihterpalu talle juhtima?
Vihterpalu tallid pandi müüki 2018. aastal ja eelmised omanikud kolisid välismaale. Mina avastasin koha tänu sõpradele, kes müügist kuulsid. Mind võlus ilus loodus, männimetsad ja meri. Tartumaal oli metsas ratsutamiseks kohti väga vähe, põhiliselt tegelesime platsi/maneeži treeningutega ja spordiga (koolisõit ja takistussõit).
Millised hobused teil on, kui palju neid on ja milliseid peate parimateks? Kas kõigiga saab ratsutada?
Praegusel hetkel on meil kokku 19 hobust, nendest 6 on üürnikud (sporthobused) ja
13 ratsakooli hobused ning ponid.
Meie talli kõige kuulsam hobune on mitmekordne Eesti meister Epicuros. Õpilaste ja turistidega kasutame põhiliselt enda kasvatatud ja koolitatud hobuseid. Päris algajatele huvilistele on meil vanemad juba kogenud hobused ja ponid.
Keda ootate talli külastama?
Talli külastama ootame kõiki huvilisi alates väikestest poniratsanikest kuni pensionärideni. Alati ei pea hobuse selga ronima, võib ka lihtsalt treeninguid jälgida ja hobust silitada.
Kui kerge või raske on ratsutama õppida? Milliseid vigu teevad algajad ratsutajad?
Ratsutama õppimiseks tasub valida ratsakool/tall, kus juhendab paberitega treener, kasutuses on turvaline plats/maneež ja kogenud hästi õpetatud hobused. Algõppe juures ei tohiks kiirustada.
Kas hobune võib olla ka inimese sõber ja miks?
Hobune võib kindlasti olla hea sõber, kuna tal on alati sinu jaoks piisavalt aega ja temaga rääkides üldjuhul ei vaidle vastu …
HEA TEADA
Harjumaa aasta tegijad 2024
Harjumaa aasta tegija konkursile esitati 12 kategoorias 133 kandidaati pea kõikidest omavalitsustest.
Kõige rohkem märgatakse eestvedajaid – esitati 29 sädeinimest, 21 tervisetegijat, 13 panustajat ning 9 turvalisuse tegijat. Aasta küla konkursil osales koguni kaheksa küla. Läbi aastate on seekordne sädeinimeste hulk omamoodi rekord – nii palju kandidaate pole üheski kategoorias mitte ühelgi aastal olnud. Korraldajad tänavad eriti Kuusalu valda, kust laekus kandidaate igas kategoorias (kokku 16) ja Saue valda, kust oli enim nominente (20). Rae, Lääne-Harju, Kose, Harku ja Kiili valla ning Keila linna tegijad on ka seekord enamikus kategooriates esindatud.
Konkursi korraldajate ühise otsusena tunnistati:
aasta külaks Miiduranna küla (Viimsi vald);
aasta sädeinimeseks Gerli Lehe (Rae vald);
aasta vabaühenduseks Kolu küla selts (Kose vald);
aasta panustajaks MOMU mootorispordi muuseum ja MOMU aed (Saue vald);
parimaks Leaderi koostööprojektiks „Arukad külad, nutikad kogukonnad“ (Jõelähtme, Rae ja Viimsi vald);
parimaks Leaderi elukeskkonnaprojektiks „Avaliku kasutusega BMX rattakrossi rada Uuesalus“ (Rae vald);
parimaks Leaderi ettevõtlusprojektiks „Vihterpalu talli teenuste laiendamine“ (Lääne-Harju vald);
aasta teoks Sõrve riikliku looduskaitseala moodustamine (Harku vald) ja Keila uus lauluväljak (Keila linn).
Harjumaa turvalisuse nõukogu poolt tunnistati:
aasta turvalisuse tegijaks Alice Juurik (Saue vald);
aasta turvalisusse panustavaks organisatsiooniks Suursoo külaselts (Rae vald).
Harjumaa tervisenõukogu poolt tunnistati:
Harjumaa tervisetegijaks Horizon Tselluloosi ja Paberi AS (Anija vald);
Harjumaa terviseteoks projekt „Saku vald liigub“ (Saku vald).
„Harjumaa aasta tegija“ on konkurss, mille raames Harju
ettevõtlus- ja arenduskeskus, Harjumaa omavalitsuste liit, Harjumaa Leaderi tegevusgrupid ja Kodukant Harjumaa tunnustavad silmapaistvaid tegusid Harjumaal ning tänavad inimesi, kogukondi, vabaühendusi, ettevõtteid ja asutusi,
kes panustavad maakonna arengusse.
Harjumaa aasta tegijaid on tunnustatud aastast 2003.
