Praeguse Harju maakonna piirides (v.a. Tallinn) on veidi vähem kui 150 aasta jooksul olnud poolsada raudteejaama või -peatust. Kõige vanemad ehitati koos Paldiski-Tallinna-Tosno raudteega aastatel 1869-1870, viimased peatused avati alles eelmisel kümnendil. Mis on tänaseks suurematest ja väiksematest jaamadest saanud, seda Harju Elu uuriski.

Eesti esimese raudtee ehk Paldiski-Tosno liini trass märgiti looduses maha juba 1862.aasta sügisel. Ehituseni jõuti siiski veidi hiljem. Balti Raudtee Selts asutati 1868, tee ehitus algas kevadel 1869. Mullatööd lõpetati 90 protsendi ulatuses sama aasta sügisel. Rööpad said maha järgmisel aastal, kõik pea- ja kõrvalhooned valmisid samuti 1870. Ametlik pidulik avamine toimus Narvas sama aasta 5. novembril. Kogu tee pikkus Tosnoni oli 390 versta ehk 415 kilomeetrit.

Huvitaval kombel oli tänasel Harjumaal jaamasid hõredalt. Lääne-Harjumaal oli esimene tänaseni säilinud jaam Paldiskis. Puidust jaamahoone pääses tervelt nii 1941. kui ka 1944. aasta linna põletamisest. 1990ndate lõpus hoone restaureeriti ning sellest ajast on hoone kollast värvi. Selles töötas kohvik Vana Vedur. Aastast 2012 on söögikoha uksed kahjuks kinni. “Raudteeliin läks poolteiseks aastaks remonti ning rahvast enam ei käinud,” ütleb Vana Vedur OÜ juht Toivo Kasemets. “Söögikoha avasin 1998 ning majas on tehtud ka remont. Sest seal oli tulekahju ning pealegi hakkas jaamas vohama seen,” ütleb Kasemets.

Kuigi jaamahoone kuulub temale, et oska mees tulevikuplaanide kohta midagi arvata. Raudtee kasutab jaama töö korraldamiseks sadama pool asuvat uut, konteinerit meenutavat hoonet.

Seismise järel söögikohaks

Säilinud on ka Paldiskist 11,7 kilomeetrit ida poole ehitatud Klooga jaam. Hoone on tänaseni raudtee kasutuses ning heas korras. Klooga ja Keila vahe on üheksa kilomeetrit. Keilasse ehitati aastal 1870 Paldiskile sarnanev vaksal. Hoone on näinud paremaid ja halvemaid aegu. 1990ndateni müüdi seal pileteid ja avatud oli ootesaal. Varem töötas jaama ka söögikoht ning seal olid korterid. Raudtee kolis piletimüügi aga 1990ndatel rongidesse, jaam muutus varsti veidi kasimatuks ning suleti sajandivahetusel. Esialgu oli plaanis rajada jaama noortekeskus, kuid asja sellest ei saanud. Tühjana seisnud hoones oli väike põleng, seinad soditi ja katus oli vilets.

Paldiski jaama söögikoht Vana Vedur sulges uksed 2012, hoone on eravalduses. 

2005. aastal alustas hoone ostnud Vambola Kaldre laguneva jaama restaureerimist. Kõigepealt tuli alustada hädatöödega. 2007. aastaks jõuti töödega lõpule ning siis avas seal uksed Keila linna ajaloolist nime ehk Kegel kandev kohvik-restoran. Söögikoht töötab esimesel korrusel tänaseni, teisel korrusel asub köök.

Keilast Tallinnani esialgu jaamasid ei olnud. Saue sai peatuskoha aastal 1872, väike puust ühekorruseline jaamahoone ehitati 20. sajandi alguses. Pikka aega töötasid hoones jaamakorraldaja, seal asus korter, müüdi pileteid ja avatud oli ootesaal. 1990ndatel tabas jaama paljude teiste vaksalite saatus, sest pileteid seal enam ei müüdud. Eelmise kümnendi lõpus kolis korterist välja ka elanikud. Jaama sooviti rajada muuseumit või turismiinfopunkti. Asja aga plaanidest ei saanud ning 2011. aasta sügisel lammutati osaliselt vammi täis puidust vaksal.

Saue ja Laagri vahel avati aastal 2008 kaks uut peatuskohta. 6. augustil läks käiku Urda ja 23. detsembril Padula. Jaamahooneid ei ole seal kunagi olnud.

Lammutustuhin Ida-Harjus

Tallinna ja Tapa vahel oli aastal 1870 vaksaleid ja peatuskohti veelgi hõredamalt. Pealinnast idas oli esimene jaam Raasiku, mille kaugus Tallinnast on 29 kilomeetrit. Kahekorruseline puidust jaam oli sarnane Paldiski ja Keila omadega. Kahjuks ei pidanud raudtee vajalikuks vaksalit säilitada ning mais 1998 see lammutati. Alles on abihooned ning väga kaunis veetorn. Viimast on talgutega koristatud.
Raasikult 26 kilomeetrit eemal asub Aegviidu jaama kompleks. Seal haldab ja arendab Aegwiidu Jaam Anno 1870 MTÜ jaamahoonet, veetorni ja sauna. Kodulehe andmetel on renoveeritud ja külastajatele avatud saun. Renoveerimine on pooleli jaamahoones ja veetornis. Lähemas tulevikus on plaanis avada jaamahoones puhvet-infopunkt ja korraldada näitusi. Tulevikus tahetakse külastajatele avatuks teha ka jaamahoone ja veetorn. Idee on Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmis saada soomusrong nr. 1 mälestusmärk-kompleks.

Kiisa vaksal meenutab rohkem mõisahoonet. 

Aastatega rajati Tallinna ja Aegviidu vahele mitu jaama. Lagedi valmis jaamahoone 1872 ning on tänaseks lammutatud. Aruküla jaam kerkis 1920ndatel aastatel praeguse Vildivilla vastu. Kohalikud mäletavad, kuidas jaamas töötas 1980-90ndatel legendaarne Maipso-tädi. Tema põhiülesanne oli piletimüük. Kuid vabamal ajal tegutses ta juuksurina. Naisel oli vastu raudteed väike tuba, kus ta lõikas nii laste kui ka täiskasvanute juukseid. Jaam lammutati mõningatel andmetel aastal 2000, teistel andmetel 2002, praegu asub samas kohas parkla.

Saku jaam. 

Kehra sai tänaseni püsti oleva kivivaksali aastal 1876 (analoogid Lehtses, Kohtlas ja Auveres). 1990ndatel tühjaks jäänud Kehra jaam soovitakse hoone taas elule äratada. Paikkonna ja Vabadussõja muuseumi hing on 2008. aastal asutatud MTÜ Kehra Raudteejaam. Kümnendi alguses alustati ka ehitustöid, kuid need jäid rahapuudusel pooleli. Eelmise aasta mais kirjutati PRIAle rahataotlus. 26. augustil saadi PRIAlt jah-sõna, et eraldatakse 80 000 eurot.

Milline on seis praegu? “Jaama remont edeneb visalt, aga siiski. Lasime projekti asjatundjatel üle vaadata, sest kui poolik ehitus läheb riigihankesse, siis võib tulla äraarvamatuid asju. Praegu tehakse projekti täiendusi (elekter, ventilatsioon), ja kui need on loodetavasti veel selle kuu lõpuks valmis, siis saab riigihanke välja kuulutada,” vastab MTÜ üks eestvedaja Anne Oruaas. Edasi valitakse pakkujate seast ehitaja ja siis läheb tööks lahti. “Tegime ka otsuse, et lükkame ehituse soojema aja peale, sest talvel külmaga jääb kvaliteet kehvemaks. Suvel palju mõnusam ja läheb kiiremini,” lisab Oruaas.

TEAVE: Kirjandust raudteest ning jaamadest
• “Sada aastat Eesti raudteed”, 1970.
• Mehis Helme, “Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996″, 1996.
• Mehis Helme, “Eesti raudteejaamad”, 2003.
• Küllo Arjakas, “Eesti raudtee 140. Sissevaated ajalukku”, 2010.
• Leho Lõhmus, “Nõmme kindlusraudtee”, 2011
• Mehis Helme, “Militaarraudteed Eestis”, 2016.
Vaata ka lisa: www.raudtee.ee ja http://railwayz.info/photolines/station/.

Osa jaamadest on muinsuskaitse all

Harjumaal on osa jaamadest või raudtee rajatistest kaitse all. Ida-Harjus on selles nimekirjas 11 Aegviidu raudteejaama kompleksi rajatist või hoonet. Harjumaa vaneminspektor Ly Renter ütles, et kaitse all on ladu, tuletõrjekuur, pumbamaja, veetorn, kelder, tualett, küttekuur, depoo, kaks elamut ja peahoone.

Hoonet haldab Aegwiidu Jaam Anno 1870 MTÜ. “Hooned on osaliselt kasutuses nt. elamutes elavad inimesed sees. Veetorni kasutatakse suviti, seal on ka näitus sees olnud mõnel aastal. Kõik hooned on katustatud, elamute eterniitkatused on küll amortiseerunud, kuid neid on parandatud. Depoo kohta on tehtud projekt, kuid see pole rahastust leidnud,” rääkis Renter.

Lääne-Harjumaal on kaitse all Paldiski peahoone. Vaneminspektor Silja Konsa kinnitusel on hoone olukord hea, see see on restaureeritud ja eraomandis. Lisaks on kaitse all Peeter Suure merekindluse raudtee Suurupi jaamahoone. Kahjuks tunamullu jaam põles. “Hoone katus, katusekonstruktsioonid, vahelaed, sisustus jms. Hävisid. Paekivist seinad ja osa algseid siseuksi säilis. 2015 lõpuks hoone restaureeriti,” ütles Konsa. Samal Liiva-Vääna-Suurupi kindlusraudtee liinil on kaitse all Sõrve jaam ning veetorn (mõlemad korras ja eraomandis) ning Vääna jaam (seisukord on halb, sest katus jookseb läbi. Hoone on eraomanduses).

Kaitse all on ka kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega Naissaarel.