Möödunud aastaga suurenes Harjumaa rahvaarv (ilma Tallinnata) 3119 inimese võrra. See on märkimisväärselt enam kui aasta varem, kui elanikke tuli juurde 2175. Uusi kodanikke sai enim juurde Rae vald, protsentuaalselt kasvas kõige rohkem Raasiku valla rahvaarv.

Rae vald tegi juba teist aastat tulemuse, mis muudab nii mõnegi omavalitsusjuhi kadedusest roheliseks. Pea tuhandepealine elanikkonna kasv tõstis valla rahvaarvu 1. jaanuariks 16 956ni. 2015. aastal kasvas rahvaarv 829 elaniku võrra.

Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul polnud tänavune kasv (+990) siiski rekord, sest 2009. aastal kasvas valla elanikkond 997 inimese võrra. Käesoleva kümnendi rahvastikukasv on enne mullust jäänud vahemikku 443-854 inimest.

Võrklaeva sõnul on viimastel aastatel enim uusi elanikke registreeritud Peetri-Järveküla piirkonnas. „Kuna seal on juba pikemat aega kerkinud palju uusarendusi, siis valla rahvaarvu kasv toimub ennekõike Peetri-Järveküla piirkonnas, kuhu on inimesed elama asunud erinevatest maakondadest ja Harjumaa omavalitsustest, sealhulgas Tallinnast,“ ütles ta.

Vallavanema sõnul ei ole võimalik öelda, kas tänavu end valla elanikuks registreerinud on juba varem vallas elanud või mitte. Ka põhjused, miks end omavalitsusse sisse kirjutatakse, on erinevad, alates kooli- ja lasteaiakohtadest ning lõpetades kõiksugu toetustega. „Iga-aastaselt teeme oma inimeste seas ka teavitustööd, miks on oluline ennast koduvalda registreerida,“ märkis ta.

Kuigi Rae vald on olnud viimastel aastatel esirinnas uute lasteaedade ja koolikohtade loomisel, ei ole uute elanike lisandumine murevaba. Kuivõrd peamiselt asuvad Rae valda elama noored pered lastega, tuleb uusi lasteaia- ja koolikohti pidevalt juurde luua. „Eelmisel aastal avasime kolme paralleelklassiga Järveküla kooli, tänavu hakkame Lagedile ehitama 120-kohalist ja Järvekülla 180-kohalist lasteaeda. Lähiaastatel on vajadus taas uute koolikohtade järele,“ rääkis Võrklaev. 2020. aastal avatakse Jüris ka riigigümnaasium.

Käesolevaks aastaks prognoosib Rae vallavalitsus rahvaarvu kasvuks umbes sama arvu, mis mullu.

Raasiku lõpuspurt

Kui mullu tegi senist rahvaarvu arvestades suurima hüppe Kiili vald, kus aasta viimaste kuude kampaaniaga (mille jaoks vald praktiliselt raha ei kulutanud) registreeris end valla elanikuks kolmsada inimest, siis tänavu sai sama tembuga hakkama Raasiku vald. Mõlema valla motiiv oli sama: saada täis 5000 elanikku ning sellega unustada muretsemine, kellega ise liituda või kellega sind liidetakse.

Kampaania edukus sõltub ikkagi sellest, kas inimesed hoolivad oma kodukohast ja tahavad ise oma saatust määrata.

Enne kui Raasiku vald kampaania (mis läks vallale maksma 17 000 eurot) käivitas, uuriti maad ka mujalt – küsiti naabervaldadelt Anijalt ja Jõelähtmelt piirialadel asuvaid külasid endale ning tehti liitumisettepanek Rae vallale, mille viimane viisakalt tagasi lükkas. Kampaania algus jäi üsna hilja peale (algas 1. novembril), kuid tõi soovitud tulemuse ja seda üsna viimasel minutil – 5000. elanik käis end vallamajas registreerimas 22. detsembril.

1. jaanuari seisuga oli Raasiku valla elanikuks end registreerinud juba 5075 inimest. Kui võrrelda seda arvu eelmise aasta 1. jaanuariga, mil valla rahvaarvuks oli 4717, saame aastaseks kasvuks koguni 7,6% protsenti, millega eelmisel aastal suutis Harjumaal võistelda vaid Rae vald oma 6,2-protsendise kasvuga.
2015. aastal hiilgas Harjumaal suurima elanikkonna kasvuga Kiili vald, kus kasvuprotsendiks oli 6,4. Rae oli ka toona teine 5,5 protsendiga.

Vaatamata sellele, et tänavu suurt kampaaniat ei korraldatud, tõusis ka Kiili valla rahvaarv üsna märkimisväärselt – valla elanikuks registreeris end aasta jooksul 129 inimest, kasv 2,6 protsenti. 1. jaanuari seisuga elas Kiili vallas rahvastikuregistri andmetel 5123 inimest.

Kuusalu pakkus Kuubat

Kiili vallavanem Aimur Liiva ütles mullu jaanuaris õnnestunud kampaaniat kommenteerides, et selle edukus sõltub ikkagi sellest, kas inimesed hoolivad oma kodukohast ja tahavad ise oma saatust määrata. Kiili näitel võib öelda jah, sest suuri auhindu välja ei loositud. Kui suurt motivatsiooni pole (näiteks ei ähvarda sundliitmine), ei pruugi vallaelanikuks panna end registreerima ka eksootiline auhind, näiteks reis Kuubale. Just sellise matkahõrgutisega peibutas inimesi Kuusalu vald, kus rahvastikuregistri andmetel eelmise aastaga rahvaarv aga hoopis langes. Seda küll minimaalselt, kuue inimese võrra.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi sõnul registreeris end Kuuba-kampaaniaga valla elanikuks 50 inimest. Et samal ajal toimusid samalaadsed kampaaniad ka naabervaldades, Kirtsi mõjutajaks ei pidanud. „Naaberomavalitsuste kampaaniad tõenäoliselt meid ei mõjutanud, kuna sihtgrupiks olid inimesed, kellele elukoht tegelikkuses on Kuusalu vald,“ lausus ta. Kui palju võiks veel vallas olla inimesi, kes mõne teise omavalitsuse registris, ei osanud vallavanem öelda. „Palju veel on selliseid inimesi, on üsna raske öelda. Kindlasti on neid sadu nagu ka vastupidi – inimesi, kelle registrijärgne elukoht on Kuusalu, kuid tegelikkuses on see kusagil mujal,“ märkis Kirtsi.

Kuusalu läänepoolsed naabrid aga kasvavad – peale Raasiku sai registreeritud elanikke tublisti juurde ka Jõelähtme vald. Elanike arv kasvas seal aastaga 6215lt 6341ni, mis teeb aastaseks kasvuks kaks protsenti. Vallavanem Andrus Umboja sõnul tuli tubli kasv peamiselt Loole elama asunud inimestega. „Põhiline kasv tuli Loo alevikust ja seda kortermajade arenduse arvelt, tegemist on valda elama asunud uute elanikega. Kuivõrd arendus jätkub, siis ootame samasugust kasvu ka sel aastal,“ oli ta tuleviku suhtes optimistlik.

Nagu Urmas Kirtsi ei osanud ka Umboja öelda, kui palju elab vallas inimesi, kes pole end elukohajärgsesse omavalitsusse registreerinud. „Täpset arvu on keeruline nimetada, kuid valla poolt eelmisel aastal tellitud mobiilpositsioneerimise uuringu järgi elab vallas pea 8000 inimest ehk siis ca 1700 rohkem, kui registri järgi nähtub. Seda ei saa ilmselt võtta puhta kullana, aga mingi trendi ja pildi ta kindlasti annab,“ rääkis vallavanem.

Kus pole, jääb vähemaks

Neid omavalitsusi, kus elanike arv väheneb, Harjumaal traditsiooniliselt palju pole. Ja kui elanike arv vähenebki, pole see kadu märkimisväärne. Näiteks jäi elanikke vähemaks nii Loksa linnas kui Nissi ja Aegviidu vallas, kuid arvudeks olid vastavalt kuus, kaks ja kaks.

Suurimad kaotajad on olnud Harjumaa linnad, ja nii ka tänavu. Kui Maardu elanike arvu vähenemist (tänavu 78 inimese võrra) võib selgitada pealinna naabruse ja seal pakutavate hüvedega eesotsas tasuta ühistranspordiga, siis Paldiski ja Saue linna puhul (vastavalt -80 ja -58) ei pruugi sama seletus kehtida. Saue linnas sai omaette omavalitsusena elanike arvu kasvu või kahanemist jälgida viimast korda, sest oktoobris ühinetakse tekkiva Saue vallaga, millega liituvad veel Saue, Nissi ja Kernu vald.

Elanike arv on aastatega üles-alla käinud ka Keila linnas, kus suurim kadu leidis aset siis, kui Tallinn ühistranspordi oma elanikele tasuvabaks muutis. Eelmise aastaga aga kasvas Keila rahvaarv märkimisväärselt, 98 inimese võrra, ja seal elab 1. jaanuari seisuga 9862 inimest.

Valdadest oli suurim elanike kaotaja Vasalemma vald, kus jäi inimesi vähemaks 40 võrra. Vasalemma on erandjuhtum oma keeruka mineviku pärast (vanglate sulgemine, töökohtade kadumine jne), kuid pole selge, kas inimesed kolivad aastast aastasse tõesti vallast ära või registreerivad end lihtsalt mõne teise omavalitsuse elanikuks. Vallavanem Mart Metsa sõnul ei oska ta täpset vastust anda, selleks oleks vaja väga põhjalikku analüüsi. „On inimesi, kes tõesti kolivad ära ja ka neid, kes end mingil põhjusel registreerivad teise omavalitsuse elanikuks,“ ütles ta. „Samuti on neid inimesi, kes siia elama asudes ei registreeri enda elukohta Vasalemma vallas.“

Elanike arv (1. jaanuari seisuga 2499) ei jäta Vasalemmale võimalust üksi jääda. Pärast seda, kui kohalik volikogu lükkas tagasi ühinemise Lääne-Harju vallaga, oodatakse praegu pigem riigi reaktsiooni. „Mõned mõtted volikogul edasiste arengute kohta kindlasti on, aga ootame ka riigipoolset otsust,“ lausus Mets, kelle sõnul on praegu keeruline öelda, kas vabariigi valitsus lubab mandrile alles jätta omavalitsusi, kus elanikke alla 5000. „Väga palju sõltub ka ilmselt aasta lõpuga juba kujunenud Eesti haldusjaotusest,“ märkis ta.

Kogu Harjumaal elab 1. jaanuari seisuga 158 942 inimest. Koos Tallinnaga on see arv 602 565.

ELANIKE ARV

Viimsi vald 19 043
Rae vald 16 956
Maardu linn 15 598
Harku vald 13 967
Saue vald 10 801
Keila linn 9862
Saku vald 9591
Kose vald 7183
Kuusalu vald 6591
Jõelähtme vald 6341
Saue linn 5809
Anija vald 5627
Kiili vald 5123
Raasiku vald 5075
Keila vald 4911
Paldiski linn 3806
Nissi vald 2882
Loksa linn 2740
Vasalemma vald 2499
Kernu vald 2081
Padise vald 1740
Aegviidu vald 716

Harjumaa 158 942

KASVAJAD 2016

Rae vald +990 6,2%
Viimsi vald +613 3,3%
Raasiku vald +358 7,6%
Saue vald +350 3,3%
Harku vald +306 2,2%
Saku vald +209 2,2%
Keila vald +133 2,8%
Kiili vald +129 2,6%
Jõelähtme vald +126 2,0%
Keila linn +98 1,0%
Kernu vald +41 2,0%
Kose vald +22 0,3%
Anija vald +9 0,2%
Padise vald +7 0,4%

KAHANEJAD 2016

Paldiski linn -80 2,1%
Maardu linn -78 0,5%
Saue linn -58 1,0%
Vasalemma -40 1,6%
Kuusalu vald -6 0,1%
Loksa linn -6 0,2%
Aegviidu vald -2 0,3%
Nissi vald -2 0,1%