Augusti eelviimasel päeval möödub 30 aastat Keilas asuva Harjumaa muuseumi asutamisest. Mäluasutus tähistab tähtpäeva seminariga rahvariietest ning tarkusepäeval toimuva keskaja festivaliga.

Maakonna muuseumi lugu algas juba varem, kui laulva revolutsiooni aasta augustis. Sügisel 1985 hakkas raamatukogus koos käima kodu-uurimise ring, mis koostas peatselt kirja toonase Harju rajooni ja Keila juhtidele. Harjumaal puudus ainsana toonastest rajoonidest oma muuseum.

Üleskutse leidis poolehoiu ning 30. august 1988 on ametlik asutamiskuupäev. Kunagises Jõepargis asuvas mõisas tegutsetakse aastast 1989 ja oma püsiekspositsioon avati kaks aastat hiljem. Esimene direktor oli Pilvi Põldma.

Mäluasutuse juubelit tähistakse tänavu 30. augustil ja 1. septembril. Esimene päev kuulub maakonna rahvarõivastele. Muuseumi direktor Annika Tiko ütles, et seminar algab 1. septembril kell 11 ja vältab vaheaegadega kella 16ni.

Ettekandeid on kokku üheksa. Nende hulgas vestleb Marike Laht teemal “Kummardus aegade taha ehk tekstiilmaterjalidest meie riidekapis”, Silja Nõu räägib maakonna tanudest ja käistest ning Maret Lehis 18.-19. sajandi pottmütsidest. “Anu Pink räägib maakonna sukkadest ja kinnastest, Ülli Kont vöödest ja Lembe Maria Sihvre vestleb rahvarõivaste kandmisest,” lisas Tiko.

Seminari lõpus esitletakse näituse “Harjumaa rahvariided läbi aja” kataloogi. Näitus lõpeb aga 18. novembril temaatilise laadaga.

Keskaeg tuleb külla

1. september ehk tarkusepäev viib külastajad keskaega. Täpsemalt toimub muuseumi õuel keskaja festival. Ajaloofestivalil taaselustatakse igapäevaelu perioodil, mil Keila mõis oli Kallede perekonna valduses (aastad 1385-1433). Vaatluse all on eluolu ja kunstid ehk teisisõnu tegevused söögi tegemisest ja riiete valmistamisest kuni puutreimise ja kiviraidumiseni.

“Avatud on töötoad, kus saab igaüks kätt proovida. Teha saab tinavõtmeid ja keskaegseid kõrvarõngaid, tantsida keskaegseid tantse ja vaadata meistrite tegevust,” räägib Annika Tiko. Kohal on taaskehastajad Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Poolast. Õhtul toimub keskaegse muusika kontsert, kus esineb ansambel Lity Taler Valgevenest.

Maakonna mäluasutus töötab aastast 1989 Keila mõisa peahoones. 

Miks on teist aastat teemapäeval just keskaeg, mitte muinas- või uusaeg? “Ühelt poolt on see minu huvi ka. Aga teisest otsast on see seotud väikelinnusega ja midagi juhuslikku pole. Mullu oli väike sissejuhatus sellesse aega,” rääkis Tiko. “Tänavu on vaatluse all kitsam periood ehk 14. sajandi lõpp ja 15. sajandi algus.”

22. septembril peetakse tavapärast sõjaajaloo konverentsi, mis pühendatud 1944. aasta sügislahingutele. Tänavu mängivad sõjaajaloo huvilised muuseumi juures maha Kaitseliidu 1926. aasta manöövreid. Samuti on kohal tänavu kevadel taastatud Eesti soomuauto “Estonia”. “Tahtsime soomusautot juba kevadel Keilasse Kaitseliidu näitusele. Aga ajakava ei lubanud,” täpsustas Tiko.

Keila seelik ja püss

Annika Tiko on olnud muuseumijuhi ametis veidi üle 13 kuu. Aasta tagasi ütles ta intervjuus, et soovib muuta mäluasutust rohkem tuntuks ja nähtavaks. Kas see on õnnestunud? “Mulle tundub, et on. Eriti hästi oleme läinud rahvarõivaste ning käsitööga tegelevate harjulaste teadvusse. Tänu näitusele on huvi suur. Loodan, et seminarile tuleb palju rahvast ning kõikidele ei jagu istekohtigi,” ütles Tiko. Loomulikult tahab muuseum teha ennast tuttavaks ka teistele huvilistele.

“Kui kellelgi on Keila kihelkonna originaalne rahvariideseelik kodus või kirstupõhjas, siis tooge see palun muuseumi. Otsingud käivad juba aastakümneid,” ütles Tiko. Tema sõnul otsiti kihelkonna triibustikuga seelikut 1930ndatel. Mullu saadi üks seelik ka Keila kooli muuseumist. Paraku selgus, et see polegi Keila kihelkonna oma. Tegu on hoopis Juuru kihelkonna triibustikuga. “Originaalid on küll Keila kihelkonna käised, aga seelikut pole ja nii sobitataksegi neid omavahel,” teadis Annika Tiko.

Kolm aastat tagasi annetas arheoloog Ain Mäesalu muuseumile poole Keila lähedalt leitud keskaegsest püssist. Kuulujuttude järgi olevat alles ka teine pool originaalist. “Ilma teise pooleta pole väärtus nii suur. Puuduv osa pidavat olema erakogus,” ütles direktor.