Maakonnas peetakse kümneid kilvasarju. Mõnes osaleb seitse-kaheksa võistkonda, teised aga mahutavad saali üle 30 võistkonna. Kõikide eesmärk on veeta kultuurselt aega, saada uusi teadmisi ning leida ka uusi sõpru. Harju Elu uuris, kus maakonnas mäluga ja mälu peale võisteldakse.
Mõistatuste ja viktoriinide ajalugu on pikk. Eesti oma aja ühe legendaarsema kilvari ning telemehe Hardi Tiiduse sõnul läbisid sarnase teadmiste kontrolli juba Vana-Rooma ametimehed. Just Tiidus ning koos temaga ka Valdo Pant ja teatrimees Voldemar Panso on aga otseselt “süüdi” suurema mälumängubuumi puhkemises toonases ENSVs. Nimelt algas 50 aastat tagasi ehk 1966 ETV ja Soome TV saade “Naapurivisa”. Mitu hooaega kestnud sarjas mängisid lisaks Tiidusele ka noored Toomas Uba ja Tõnis Laisaar.
Mängubuum, mis pärast saadet puhkes, oli hämmastav. Igal endast lugupidaval ettevõttel, majandil, kõrgkoolil või KEKil oli võistkond. ETV alustas peatselt sarjaga “Trips-traps-trull”, millest kasvas 1980ndateks välja “Kes keda?” Harju ettevõtetest oli varasematel aastatel ETV mängus tubli Harju KEK (seal mängisid ka Jüri Nessel ning Jaan Loide). 1980.datel aga tegi ilma Mõigu KEK, eesotsas Eesti 25-kordse mälumängumeistri Aare Sireliga. Võite telemängus “Kes keda?” ja mujal sarjades tuli ridamisi.
1980ndate lõpus ning järgmise kümnendi alguses muutus riigikord. ENSVst sai taas iseseisev Eesti, nappis raha ja tahtmist hobidega tegelda. ETV lõpetas sarja “Kes keda?” tootmise. Seda asendasid veidi hiljem “Tugrikujaht” ning “Tremmikisa”.
Osavõturohke Jüri mäng
Aare Sirel (1946-1998) alustas siiani ühte vanemat maakonna mälumängusarja Rae vallas Jüris. Selle esimene hooaeg algas 1992 ning püsib heas vormis tänaseni. Sirel juhtis koos abilistega Jüri mängu kuni surmani jaanuaris 1998. Veel päev enne lahkumist oli ta kohalikus kultuurikeskuses kohal, tegi nalja, rääkis plaanidest seoses TV3 plaanitava uue sarjaga “Kuldaju” ning lubas uusi küsimusi. Sügisest 1998 peetakse Jüris Aare Sireli mälestusturniiri.
Esimestel hooaegadel võistles palju kohalikke esindusi. Suuri Eesti tippusid ei osalenud. Tasapisi tase ja võistkondade arv kosus, ulatudes juba üle 30. Aastaid on sari käinud n-ö külakorda. See tähendab, et iga vooru küsimused koostab erinev võistkond.
Üks mees, kes sellel kümnendil Jüri ning ka Kiili mängudes osalenud, on Tallinna ülikooli geograafiaprofessor Hannes Palang. “Mälumäng on andnud omajagu. Mul oli peaaegu 20-aastane auk mängimises sees. Kui jälle 2009 või 2010 kampa kutsuti,” ütleb Palang.
Tema sõnul annab osalemine teadmisi ja paneb mõtlema. “Laseb rakendada muidu kuskil mälunurgas kopitavat teavet. Lisaks veel mõnus ajaviitmine heas seltskonnas,” lisab ta.
Jüri sarjas ei tunta osavõtvate võistkondade põuda. Tänavusel hooajal on neid koos Eesti tippmängijatega osalenud 31.
Kiili ja Saku teevad koos
Naabervalla Kiili sari alustas sügisel 2003 ning esimesel hooajal võttis osa kümme võistkonda. Aastaid hiljem hakkas aga võistkondade arv vähenema. Et ilusat traditsiooni mitte kaotada, siis mängib sügisest 2014 koos Kiili ja Saku ühisliiga. “Ühine liiga on õige samm. Ainult Kiili mäng hakkas ennast meie jaoks ammendama. Kiili mängudes oli teine koht meie jaoks ebaõnnestumine. Nüüd on ühises liigas 4-5 võistkonda enam-vähem võrdsed ja mäng hoopis põnevam,” arutleb Palang.
Kas seda saab võrrelda Jüri sarjaga? “Üks on meistriliiga, teine on rahvaliiga ja tase on väga erinev. Jüri suur eelis on küsijate mitmekesisus. Mänge ja küsimusi tuleb servast serva ning küsimuste stiil varieerub,” arvab Hannes Palang.
Kiili ja Saku mängud on tema sõnul hoopis rohkem küsijate nägu ja ette-teada-stiiliga ja pikema aja peale võivad ka küsimused korduda. “Samas – mängijad on teised, Kiili ja Saku on eelkõige amatööride mäng,” ütleb Palang.
Sarjad Keilas ja Kolgakülas
Lääne-Harju huvitavamad sarjad on Keila kihelkondlik mäng ning Saue sari. Saue linna mälumängu Tammekilb juhib juba kümmekond aastat Tenno Sivadi. Algataja oli kunagine volikogu juht ja abilinnapea, mitmekülgsete huvidega Ralf Amos. “Selles mängus kõigub osalejate arv kuue ja kümmekonna võistkonna vahel. Paar viimast aastat on Tammekilvas osalenud külalisena Põltsamaa meeskond. Kunagi lõppesid hooajad finaalmänguga, kus pidasid duelli kaks parimat esindust,” meenutab Sivadi. Showelementidega mängu pidas ta koos Jüri Aarma või Madis Millinguga.
Keila vallas algas kilb 2009. aasta sügisel. Esialgu ühe omavalitsuse piires peetud sarjast on viimastel aastatel saanud kihelkondlik ettevõtmine. Selles osaleb üle kümne valla võistkonna ning ka Harku võistkond. Viimases on telemängudest tuntuks saanud keskkonnaspetsialist Hugo Tang.
Ida-Harju laiem ja tuntum sari ehk Kolgaküla mälumäng sai alguse 1998. aastal. Esimene ja kauaaegne mängujuht oli Kuusalu mees Matti Krönström. “Tema ajal oli võistkondi 40-45. Mängijaid on meil olnud üle Kuusalu valla, Tallinnast, Anija vallast ja mujaltki,” ütleb Kolgaküla rahvamaja perenaine, kohaliku seltsi tegevjuht Kaisa Linno. Tugevamad võistkonnad on läbi aegade olnud Kolgaküla Kassisaba, Kehra Maru, Aruküla, Parksi, MC Kolga ja Kolga Õpetajad. Sarjast on võtnud osa teiste hulgas osa tuntud kilvarid, Eesti meistrid Jevgeni Nurmla, Jaan Loide, Andres Allpere ja Indrek Birkan. Praegu mängivad Kolgakülas Artur ja Mati Talvik ning ajaloolane ja giid Ott Sandrak.
Loksa tõmbab Virumaad
Mälu ja teadmisi pole jäetud unarusse ka Loksal. Sealse eestvedaja Andres Kaarmanni sõnul on käesolev hooaeg järjekorras kaheksateistkümnes. “Alustades oli 7-8 võistkonnaga, kuid viimased aastad on Loksa kultuurikeskuse saalis toimuv mäng võõrustanud 18 võistkonda,” räägib ta. Neljaliikmelised võistkonnad on valdavalt pärit Loksa linnast ja Kuusalu vallast. Kuid osalejaid on ka Lääne-Virumaalt ja Tallinnast. “Et vanuseskaala ulatub alates kohalikest põhikooliõpilastest kuni teeneliste mälumänguriteni, siis küsimused on sellised, et peaks nuputamisrõõmu pakkuma kõigile osalejatele,” lisab Kaarmann. Tulemused on näha suurel ekraanil ja see lisab ka omajagu võistluspinget.
Seevastu sootuks noor on Viimsi valla mäng. “Viimsis sai alustatud eelmisel kevadel, kui ma abivallavanemana töötades selle idee välja pakkusin. Alguses tegime ühe mängu prooviks ning kuna tagasiside oli väga positiivne, siis sai alustatud sarjaga. Nüüd algas teine hooaeg ning ilma suurema reklaamita registreerus esimeseks mänguks 25 võistkonda,” seletab Kaarmann. See oli ka piir, sest rohkem rannarahva muuseumisse rahvast ei mahu.
“Suuremat ruumi me hetkel ei otsi, sest muuseumis on väga mõnus atmosfäär ja see on mängu jaoks väga oluline,” teab korraldaja.
Kindlasti on maakonnas veel mitmeid suuremaid ja väiksemaid mänge ning mängusarju. Kõik kahjuks leheveergudele ei mahtunud. Ehk juhtub see järgmisel korral.
