Riho Raudi (63) ja Mare Talviste (62) on loonud Kloogaranna külas maja, tiigi ja saarega oaasi, kus silm puhkab igal puul ja põõsal. See pälvis tänavuse Harjumaa kauneima maakodu tiitli. Harju Elu käis pererahvaga vestlemas, et kuulda ja näha, mis on edu saladus.
Riho ja Mare krunt Kloogarannas Karu teel on 5658 ruutmeetrit suur. “Tahtsime Tallinnast ära. Elasime Pirita-Kosel, seal oli krunt kõigest 569 ruutmeetrit,” selgitab mees.
Kloogaranna maa osteti MTÜ Rannailult. Kuueteist aasta eest kasvasid seal vaid sanglepad, laius väike looduslik jäänukjärv. “Keegi teine seda soist krunti ei tahtnud. Meie tahtsime. Nägime vaimusilmas ka, et siia saab tekitada saare,” ütleb Riho.
Kasuks tuli haridus. “Riho on lõpetanud Tartu ülikooli botaanik-ökoloogina, mina Räpina sovhoostehnikumi haljastuse erialal,” räägib Mare. Paarile kuulub ühisettevõte Aiakujundusbüroo R&AR OÜ, mis on Harjumaal ja kaugemalgi koostanud ligemale 300 aia ja haljasala projekti, millest üle 200 on teostatud.
Elamist alustati saarest
“Kõigepalt sai valmis saar ja siis sai valmis maja,” meenutab Mare. “Just selle pärast, et kui see maja oleks ees olnud, siis poleks ju veoautodega siia materjali saanud tuua. Plats pidi tühi olema,” lisab Riho.
Saare tarbeks veeti järve keskele Paldiski piirkonnast kuussada kantmeetrit pinnast. “Alguses oli saare pinnas plögane, aga saime head nõu tuua Männiku karjäärist natuke liivasõelmeid. See natuke oli 32 tonni,” naerab mees.
“Esimene istutus sai tehtud ka saarele, see suur Pfitzeri tüüpi kadakas Mint Julep, mis nüüdseks laiub 25 ruutmeetril,” ütleb Riho.
Järgnevalt valmis elumaja, mis koos talveaia ja garaažiga on 230 ruutmeetrit suur. “Kolisime siia 2005. aasta jõululaupäeval,” meenutab Mare.
“Maja on tehtud fiboplokist. Sees on savikrohv ja naturaalsed kohupiimavärvid, et oleks võimalikult vähe sünteetikat,” kiidab mees.
Maja ehitamine langes aega, kui kohalikele ehitajatele avanes Euroopa Liidu tööturg. “Kaks punti ehitajaid jätsid kellu õhku ja ujusid Soome,” muigab Riho.
“Õigeid lepinguid ei olnud ja kes siis lepingustki hoolis. Läksid lihtsalt minema ja oligi kõik,” lisab Mare.
Laseme loodusel toimetada
2006. aastal võeti põhjalikumalt käsile aia arendus. “Me oleme eeskuju võtnud loodusest, et oleks võimalikult looduslähedane, et ei oleks sirgeid jooni ja geomeetrilisi vorme,” selgitab mees.
“Laseme loodusel hästi palju ise teha. Paljud asjad paljunevad siin ise. Meie neid väga välja ei katku. Laseme olla, nii kuidas loodus toimetab,” ütleb Mare.
“Me ei ole sellised kollektsionäärid, kes ajavad numbreid taga. Meil on umbes 270 puittaime liiki ja sorti ja vast 300–400 õitsvat rohttaime. Et oleks rahulik esindatus kõikidest asjadest,” selgitab mees.
Nii näiteks on saarele istutatud ka sammaskadakaid, roomavaid kadakaid ja roomavat paju. “Seevastu orhideelised nagu neiuvaip, hall käpp ja kahkjaspunane sõrmkäpp on valdavalt ise tulnud – see ongi ime,” ütleb Mare.
Roomava kadaka, aga ka roomava paju märkamiseks peab olema silma. Muidu võib neist lihtsalt mööda astuda või lausa peale astuda, pidades eriskummalisi liike lihtsalt maast võrsuvaks umbrohuks.
Kokku on kadakasorte aias ligemale kakskümmend. Lemmiktaimedena nimetab mees siiski põõsasmaranat ja kukerpuud. “Kui ma seitsmekümnendatel ülikoolis botaanikat õppisin, oli kodumaine põõsasmaran mul kaks aastat uurimisobjektiks,” selgitab ta.
Kukerpuid leiab Riho ja Mare aias lausa 40 erinevat sorti. “Vahepeal pidasime aias mesilasi. Kukerpuu on hea meetaim, samuti risttolmlemisega annab ta igasuguseid hübriide,” kiidab Riho.
