Harjumaa jõgedel on läinud nädalast kaks kalade rändetõket vähem, talgute korras eemaldati Vasalemma jõelt vana paisuvare ja Vääna jõelt kopratamm.
„Eestis on üle tuhande inimeste tehtud paisu, kobraste omi kordades rohkem. Kõik need on takistuseks kaladele, kes ei saa vabalt jõge mööda rännata. Tegelikult on paisude kahju suuremgi – need mõjutavad kogu jõe ökosüsteemi,“ ütles riigi metsamajandamise keskuse (RMK) looduskaitseosakonna vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg. Ta lisas, et talgute korras saab hea meeskonnaga eemaldada ka esmapilgul võimatu ülesandena näivaid takistusi.
Selgi talgupäeval kogunes hommikul paarkümmend inimest Saku kandis oleva suure kopratammi juurde. Selle eemaldamine ei võtnud kogenud talgulistel palju aega. Lääne-Harju vallavolikogu esimees Külli Tammur ja valla kommunikatsioonijuht Kadri Kauksi olid eestvedajad ka Sindi paisu likvideerimisel, Tammur projektijuhina, Kauksi kommunikatsioonijuhina. „Me oleme hingelt paisude vastu, eheda looduse säilimise ja säilitamise poolt,“ kommenteeriks Kauksi seda ettevõtmist.
Tekitati koelmualad
Edasi sõideti Vasalemma jõele, kus ootas eemaldamist inimkätega laotud kivivare. Selle eemaldamine nõudis juba rohkem aega ja rammu. Õnneks oli talguliste kasutuses ka keskkonnaameti amfiibauto.
Pärast paisude eemaldamist kallati nii Vääna kui Vasalemma jõgedesse looduslikku kruusa, et tekitada lõheliste koelmualasid. „Suurepärane ajastus, sest lõhelised on juba teel meie jõgedesse kudema. Sel perioodil pole paisud ainsad vaenlased kaladele, vaid olulist kahju teevad ka kahejalgsed röövpüüdjad. Kaladel on vedanud, sest selline hulk vabatahtlikke ei valva ühtegi teist eluslooduse esindajat,“ rääkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.
Kopratamm enne selle eemaldamist Vääna jõel. 
Vasalemma jõel asunud pais enne ja pärast talguid.Foto: Lääne-Harju valla arhiiv.
Avatakse kogu Vasalemma jõgi
„Vasalemma jões on välja kujunenud väärtuslik jõeelustik. Siin leidub nii jõesilmu, lõhet, võldast kui teisi vee-elanikke. Nende seisundi eest saame hea seista, pidades kinni püügipiirangutest ning avades rändetakistusi,“ sõnas Külli Tammur. Lähiaastail on kavas kaladele avada kogu Vasalemma jõgi. Selleks tuleb lammutada betoontamm ja likvideerida kopratammid.
„Kopratammisid pole palju, ehk neli-viis. Et neid likvideerima asuda, tuleb enne maaomanikega kokkulepe saavutada. Aga küll me hakkama saame, paisud on meile väga südamelähedane teema,“ ütles Kadri Kauksi.
Talgutel osalesid vabatahtlikud kalakaitsjad ning töötajad RMKst ja sealsest Põlula kalakasvandusest, keskkonnaministeeriumist, keskkonnaametist, Lääne-Harju vallast, Tartu ülikooli Eesti mereinstituudist ja Eesti Maaülikoolist.
