Möödunud aasta suurim võitja oli Rae vald, mille rahvaarv ületas 21. novembril maagilise 20 000 piiri. Teistest omavalitsusest paistsid tubli kasvuga silma Saue, Viimsi, Harku, Saku ja Kiili, samas kui näiteks Maardu, Lääne-Harju ja Loksa said tunda olulist langust.
Möödunud aastal kasvas maakonna rahvastik 2234 inimese võrra ehk 1,35 protsenti 167 876 inimeseni. Võrreldes ülemöödunud aastaga kasvutempo küll aeglustus, kuid siin tuleb arvestada ühte olulist nüanssi.
Kohalikud omavalitsused pidid 2019. aasta alguses oma elanike nimekirjast kustutama need, kelle elukoht oli märgitud kõigest linna või valla täpsusega. Nõnda tekkis olukord, et kui 1. jaanuaril 2019 oli maakonna rahvaarv 165 642, siis sama kuu keskel ligemale kahe tuhande võrra väiksem.
Edukaim Rae
Võitjate poole pealt oli ülivõimsalt esimene taas Rae vald, kus elanike arv kasvas 1080 võrra. Ka protsentuaalselt annab see esikoha 5,67-ga.
“Kindlasti mängib olulist rolli meie asukoht. Niinimetatud kuldse ringi valdades oleme ju ainsad, kellel on Tallinna kesklinnaga ühine piir,” põhjendab Rae vallavanem Madis Sarik.
Tallinnast saab Rae vald lõviosa uutest elanikest – eelmisel aastal lausa 741. “Samas aga kolitakse pealinnale lähemale ka mujalt Eestimaa piirkondadest ja aasta lõpus saime me sellele faktile kinnituseks ka toreda näite, kui tervitasime oma valla 20 000-ndat elanikku Matteod, kelle neljaliikmeline perekond kolis meie juurde Tartust,” muheleb Sarik meeleolukat üritust meenutades.
“Ligi pooled Rae valla elanikud elavad täna Peetri kandis, mille hulka arvestame me Peetri alevikku, Järveküla, Assakut, Uuesalu ja Rae küla. Just need on kõige kiiremini arenevad piikonnad, kus toimub jätkuvalt hoogne planeerimis- ja arendustegevus ning kuhu elanike juurdekasv on kõige suurem,” jätkab Rae vallavanem.
Elanike kasvunumbrist veerandi annab positiivne iive – Rae vallas nimelt sünnib inimesi neli korda rohkem kui neid sureb. “Anname endast parima, et selle kasvutempoga kaasas käia. Meie rekordsuur eelarve, mahuga ligi 61 miljonit eurot ja ajaloo seni suurim ühekordne investeering – 16,6 miljonit eurot maksva Kindluse kooli ehitamine Järvekülla – on vaid mõned näited sellest, mida taoline kasv ühe omavalitsuse jaoks tähendab,” selgitab Sarik.
Saue tuli teiseks
Kasvutempolt teine oli Saue vald, mille elanike arv tõusis mullu 694 võrra. “Tulemused olid tõesti isegi meile veidi üllatavad, eriti elanike arvu kasv viimases kuus,” tunnistab Saue vallavanem Andres Laisk.
Laisa sõnul on elanike arvu kasv seotud otseselt elamuarendusega. “Kolitakse Laagri ja Alliku külla, mis on nõndanimetatud Suur-Laagri. Saue linnas nägime möödunud aastal elanike arvu kasvu taastumist. Hea meel on, et mitmed kaugemad nii-öelda maapiirkonnad tõstavad pead, näiteks Ääsmäe ja Maidla, Laitse Kaasiku raudteeäärne piirkond või Vatsla küla kiirelt kasvavad elamualad,” arvab mees.
Ka Saue valda tullakse peamiselt pealinnast. “Loomupärane ränne käib sageli läbi pealinna ja meile kolivad esimese või teise lapsega pered, kes parandavad elamistingimusi,” väidab Laisk.
Saue vallavanema sõnul on lähema kümne aasta perspektiivis näha eeskätt suuri uusi elamuarendusi Laagri piirkonnas tänastel põllumajandusliku tootmise aladel.
Elanike arv kasvas kolmekohalise numbri võrra veel Viimsi, Harku, Saku ja Kiili vallas, mis kõik kuuluvad kuldse ringi hulka. Kaugemad Kose ja Raasiku vald jäid väga napilt plussi poole peale.
Miinuse poolel
Seevastu Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Lääne-Harju vald, samuti Loksa ja Maardu linn pidid tunnistama elanike arvu kahanemist.
Kõige suuremaks kaotajaks oli Maardu, kelle elanike arvuks tänavu 1. jaanuaril loeti 15687 ehk 294 võrra vähem kui aasta varem. Kui aga täpse aadressita inimesed jäänuks linna hingekirja, oleks Maardu tõusnud 226 inimesega plussi poole peale. Täpse aadressita oli Maardus nimelt 520 inimest.
Kiita pole ka Lääne-Harju valla olukord, kus rahvastik kahanes mullu 215 elaniku võrra. “Registrist võeti ära isikud, kelle aadress oli kohaliku omavalitsuse täpsusega,” põhjendab vallavanem Jaanus Saat langust. Selliseid inimesi oli Lääne-Harju vallas ligemale 280.
“Mitte üheski valla asulas ei olnud eriliselt suurt kadu. Kõige suurem rahvastiku liikumine toimus valla suuremates asulates – Paldiski linnas, Klooga alevikus ja Rummu alevikus. Sealt lahkuti, aga sinna ka saabuti,” väidab Saat.
Loksa linna elanike arv kahanes 75 inimese võrra, mis on Harjumaa omavalitsustest proportsionaalselt kõige suurem langus – 2,78 protsenti. Oma osa mängib Marsalis Metalli pankrott, kuid kiita pole ka Loksa iive. Mullu sündis seal 12 last, surijaid oli aga 39. See seab küsimärgi alla Loksa gümnaasiumi jätkusuutlikkuse.
Loksa linnapea, hiljuti Suure Holmeriga pärjatud Värner Lootsmann probleeme sellegipoolest ei tunnista. “Loksa rahvaarv ei kahane ju. Eelmise aasta 1. jaanuaril oli täpselt 2606 elanikku. Selle aasta 1. jaanuaril oli 2606 elanikku,” ütleb ta Harju Elule fakte ilmselgelt ignoreerides.
Palju elanike arv kasvas või kahanes
Omavalitsus 1. jaanuar 2019 1. jaanuar 2020 muutus %
Rae vald 19053 20133 +1080 5,67
Saue vald 22304 22998 +694 3,11
Viimsi vald 20360 20728 +368 1,81
Harku vald 14932 15248 +316 2,11
Saku vald 10206 10498 +292 2,86
Kiili vald 5461 5704 +243 4,45
Kose vald 7223 7236 +13 0,17
Raasiku vald 5065 5073 +8 0,15
Keila linn 10087 10065 -22 -0,22
Anija vald 6291 6235 -56 -0,89
Kuusalu vald 6521 6467 -54 -0,83
Jõelähtme vald 6612 6548 -64 -0,97
Loksa linn 2681 2606 -75 2,78
Lääne-Harju vald 12865 2650 -215 -1,67
Maardu linn 15981 15687 -294 -1,84
Kokku 165642 167876 2234 1,35
Sünnid ja surmad aastal 2019
omavalitsus sündis suri sündide/surmade suhe
Rae vald 390 89 4,38
Kiili vald 93 22 4,23
Viimsi vald 254 108 2,35
Harku vald 181 83 2,18
Saku vald 122 67 1,82
Saue vald 274 174 1,57
Keila linn 117 84 1,39
Jõelähtme vald 76 59 1,29
Kose vald 88 73 1,21
Raasiku vald 70 62 1,13
Maardu linn 138 154 0,90
Kuusalu vald 58 67 0,87
Anija vald 69 94 0,73
Lääne-Harju vald 113 178 0,63
Loksa linn 12 39 0,31
Kokku 2055 1353 1,52
Vanuseline struktuur Harjumaa omavalitsustes
Omavalitsus kuni 19 20-59 60+
Rae vald 6836 10954 2343
Saue vald 5935 12343 4720
Viimsi vald 5890 10973 3865
Harku vald 4553 8055 2640
Saku vald 3146 5474 1878
Maardu linn 2972 8256 4459
Keila linn 2647 5198 2220
Lääne-Harju vald 2570 6535 3545
Kose vald 1796 3792 1648
Kiili vald 1786 3119 799
Jõelähtme vald 1594 3553 1401
Kuusalu vald 1479 3264 1724
Raasiku vald 1355 2656 1062
Anija vald 1329 3126 1780
Loksa linn 364 1217 1025
Kokku 44252 88515 35109
ARVAMUS
Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, rahvastikuteadlane:
“Kahjuks on Eesti areng tänapäeval võrdlemisi ebaühtlane, hoolimata sellest, et kogu Eestimaa on elamiseks soodus ja sobiv koht. Peamine põhjus on siin see, et ettevõtlus on koondunud Tallinnasse ja Tallinna ümbrusesse. Ka sellel on mitmeid soodustavaid tegureid – inseneriharidusega töökäte olemasolu, sadamad, soodne ühendus välismaadega ja lõpuks ka sünergia, mis tekib erinevate ettevõtete lähestikku paiknemisel. Kuna maa ei ole enam peamine tootmisvahend nagu see oli veel sadakond aastat tagasi, ei ole põhjust, miks peaksid inimesed maad enam-vähem ühtlaselt asustama.
Kuna Tallinna ümbrusesse, nn kuldse ringi valdadesse on koondunud noorem, haritum ja parema sissetulekuga elanike hulk, on ka loomulik iive selles piirkonnas suurem.
Oleks igati tänuväärne, kui riik suudaks võtta ette radikaalseid regionaalpoliitilisi samme, et rahvastiku Harjumaale koondumist vältida. Kui see toimuks ja ränne Tallinna (ja selle ümbrusesse) pidurduks, siis kasvaks rahvaarv Harjumaal küll mõnda aega veel loomuliku iibe tagajärjel, kuid suhteliselt mõõdukalt.
Muidugi on hea, et Eestis on piirkond, kuhu tullakse, selle asemel, et rännata välismaale pudrumägesid ja piimajõgesid otsima ja kuhu tullakse hea meelega tagasi, kui maailmaga tutvumas käidud. Aga kahju, et see piirdub üksnes Harjumaaga, sest tegelikult on ka kõik teised Eesti maakonnad elamiseks sama sobivad ja muutuvad järjest sobivamaks ähvardavate kliimakatastroofide taustal.”