Möödunud aasta suurim võitja oli Rae vald, mille rahvaarv ületas 21. novembril maagilise 20 000 piiri. Teistest omavalitsusest paistsid tubli kasvuga silma Saue, Viimsi, Harku, Saku ja Kiili, samas kui näiteks Maardu, Lääne-Harju ja Loksa said tunda olulist langust.

Möödunud aastal kasvas maakonna rahvastik 2234 inimese võrra ehk 1,35 protsenti 167 876 inimeseni. Võrreldes ülemöödunud aastaga kasvutempo küll aeglustus, kuid siin tuleb arvestada ühte olulist nüanssi.

Kohalikud omavalitsused pidid 2019. aasta alguses oma elanike nimekirjast kustutama need, kelle elukoht oli märgitud kõigest linna või valla täpsusega. Nõnda tekkis olukord, et kui 1. jaanuaril 2019 oli maakonna rahvaarv 165 642, siis sama kuu keskel ligemale kahe tuhande võrra väiksem.

Edukaim Rae

Võitjate poole pealt oli ülivõimsalt esimene taas Rae vald, kus elanike arv kasvas 1080 võrra. Ka protsentuaalselt annab see esikoha 5,67-ga.

“Kindlasti mängib olulist rolli meie asukoht. Niinimetatud kuldse ringi valdades oleme ju ainsad, kellel on Tallinna kesklinnaga ühine piir,” põhjendab Rae vallavanem Madis Sarik.

Tallinnast saab Rae vald lõviosa uutest elanikest – eelmisel aastal lausa 741. “Samas aga kolitakse pealinnale lähemale ka mujalt Eestimaa piirkondadest ja aasta lõpus saime me sellele faktile kinnituseks ka toreda näite, kui tervitasime oma valla 20 000-ndat elanikku Matteod, kelle neljaliikmeline perekond kolis meie juurde Tartust,” muheleb Sarik meeleolukat üritust meenutades.

“Ligi pooled Rae valla elanikud elavad täna Peetri kandis, mille hulka arvestame me Peetri alevikku, Järveküla, Assakut, Uuesalu ja Rae küla. Just need on kõige kiiremini arenevad piikonnad, kus toimub jätkuvalt hoogne planeerimis- ja arendustegevus ning kuhu elanike juurdekasv on kõige suurem,” jätkab Rae vallavanem.

Elanike kasvunumbrist veerandi annab positiivne iive – Rae vallas nimelt sünnib inimesi neli korda rohkem kui neid sureb. “Anname endast parima, et selle kasvutempoga kaasas käia. Meie rekordsuur eelarve, mahuga ligi 61 miljonit eurot ja ajaloo seni suurim ühekordne investeering – 16,6 miljonit eurot maksva Kindluse kooli ehitamine Järvekülla – on vaid mõned näited sellest, mida taoline kasv ühe omavalitsuse jaoks tähendab,” selgitab Sarik.

Saue tuli teiseks

Kasvutempolt teine oli Saue vald, mille elanike arv tõusis mullu 694 võrra. “Tulemused olid tõesti isegi meile veidi üllatavad, eriti elanike arvu kasv viimases kuus,” tunnistab Saue vallavanem Andres Laisk.

Laisa sõnul on elanike arvu kasv seotud otseselt elamuarendusega. “Kolitakse Laagri ja Alliku külla, mis on nõndanimetatud Suur-Laagri. Saue linnas nägime möödunud aastal elanike arvu kasvu taastumist. Hea meel on, et mitmed kaugemad nii-öelda maapiirkonnad tõstavad pead, näiteks Ääsmäe ja Maidla, Laitse Kaasiku raudteeäärne piirkond või Vatsla küla kiirelt kasvavad elamualad,” arvab mees.

Ka Saue valda tullakse peamiselt pealinnast. “Loomupärane ränne käib sageli läbi pealinna ja meile kolivad esimese või teise lapsega pered, kes parandavad elamistingimusi,” väidab Laisk.

Saue vallavanema sõnul on lähema kümne aasta perspektiivis näha eeskätt suuri uusi elamuarendusi Laagri piirkonnas tänastel põllumajandusliku tootmise aladel.

Elanike arv kasvas kolmekohalise numbri võrra veel Viimsi, Harku, Saku ja Kiili vallas, mis kõik kuuluvad kuldse ringi hulka. Kaugemad Kose ja Raasiku vald jäid väga napilt plussi poole peale.

Miinuse poolel

Seevastu Anija, Kuusalu, Jõelähtme ja Lääne-Harju vald, samuti Loksa ja Maardu linn pidid tunnistama elanike arvu kahanemist.

Kõige suuremaks kaotajaks oli Maardu, kelle elanike arvuks tänavu 1. jaanuaril loeti 15687 ehk 294 võrra vähem kui aasta varem. Kui aga täpse aadressita inimesed jäänuks linna hingekirja, oleks Maardu tõusnud 226 inimesega plussi poole peale. Täpse aadressita oli Maardus nimelt 520 inimest.

Kiita pole ka Lääne-Harju valla olukord, kus rahvastik kahanes mullu 215 elaniku võrra. “Registrist võeti ära isikud, kelle aadress oli kohaliku omavalitsuse täpsusega,” põhjendab vallavanem Jaanus Saat langust. Selliseid inimesi oli Lääne-Harju vallas ligemale 280.

“Mitte üheski valla asulas ei olnud eriliselt suurt kadu. Kõige suurem rahvastiku liikumine toimus valla suuremates asulates – Paldiski linnas, Klooga alevikus ja Rummu alevikus. Sealt lahkuti, aga sinna ka saabuti,” väidab Saat.

Loksa linna elanike arv kahanes 75 inimese võrra, mis on Harjumaa omavalitsustest proportsionaalselt kõige suurem langus – 2,78 protsenti. Oma osa mängib Marsalis Metalli pankrott, kuid kiita pole ka Loksa iive. Mullu sündis seal 12 last, surijaid oli aga 39. See seab küsimärgi alla Loksa gümnaasiumi jätkusuutlikkuse.

Loksa linnapea, hiljuti Suure Holmeriga pärjatud Värner Lootsmann probleeme sellegipoolest ei tunnista. “Loksa rahvaarv ei kahane ju. Eelmise aasta 1. jaanuaril oli täpselt 2606 elanikku. Selle aasta 1. jaanuaril oli 2606 elanikku,” ütleb ta Harju Elule fakte ilmselgelt ignoreerides.

Palju elanike arv kasvas või kahanes

Omavalitsus                1. jaanuar  2019    1. jaanuar 2020   muutus          %

Rae vald                       19053                      20133                    +1080          5,67

Saue vald                     22304                      22998                    +694             3,11

Viimsi vald                   20360                      20728                    +368             1,81

Harku vald                   14932                      15248                     +316             2,11

Saku vald                     10206                      10498                     +292             2,86

Kiili vald                        5461                         5704                      +243             4,45

Kose vald                     7223                         7236                       +13               0,17

Raasiku vald                5065                        5073                        +8                 0,15

Keila linn                     10087                      10065                       -22               -0,22

Anija vald                     6291                         6235                       -56               -0,89

Kuusalu vald                6521                         6467                       -54               -0,83

Jõelähtme vald            6612                         6548                       -64              -0,97

Loksa linn                     2681                        2606                        -75                2,78

Lääne-Harju vald        12865                       2650                       -215              -1,67

Maardu linn                 15981                      15687                      -294             -1,84

Kokku                          165642                    167876                    2234              1,35

Sünnid ja surmad aastal 2019

omavalitsus                  sündis         suri             sündide/surmade suhe

Rae vald                         390              89               4,38

Kiili vald                          93                22               4,23

Viimsi vald                     254              108             2,35

Harku vald                     181               83               2,18

Saku vald                       122               67               1,82

Saue vald                       274              174              1,57

Keila linn                        117               84               1,39

Jõelähtme vald              76                59               1,29

Kose vald                        88                73               1,21

Raasiku vald                   70                62               1,13

Maardu linn                   138              154              0,90

Kuusalu vald                   58                67               0,87

Anija vald                        69                94                0,73

Lääne-Harju vald          113               178              0,63

Loksa linn                       12                 39               0,31

Kokku                             2055            1353            1,52

Vanuseline struktuur Harjumaa omavalitsustes

Omavalitsus                  kuni 19       20-59          60+

Rae vald                         6836          10954          2343

Saue vald                       5935          12343          4720

Viimsi vald                     5890          10973          3865

Harku vald                     4553           8055           2640

Saku vald                       3146           5474           1878

Maardu linn                   2972           8256           4459

Keila linn                        2647           5198           2220

Lääne-Harju vald          2570           6535           3545

Kose vald                       1796           3792           1648

Kiili vald                         1786           3119            799

Jõelähtme vald            1594            3553           1401

Kuusalu vald                 1479            3264           1724

Raasiku vald                 1355            2656           1062

Anija vald                      1329            3126           1780

Loksa linn                      364              1217           1025

Kokku                            44252          88515         35109

ARVAMUS

Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, rahvastikuteadlane:

“Kahjuks on Eesti areng tänapäeval võrdlemisi ebaühtlane, hoolimata sellest, et kogu Eestimaa on elamiseks soodus ja sobiv koht. Peamine põhjus on siin see, et ettevõtlus on koondunud Tallinnasse ja Tallinna ümbrusesse. Ka sellel on mitmeid soodustavaid tegureid – inseneriharidusega töökäte olemasolu, sadamad, soodne ühendus välismaadega ja lõpuks ka sünergia, mis tekib erinevate ettevõtete lähestikku paiknemisel. Kuna maa ei ole enam peamine tootmisvahend nagu see oli veel sadakond aastat tagasi, ei ole põhjust, miks peaksid inimesed maad enam-vähem ühtlaselt asustama.

Kuna Tallinna ümbrusesse, nn kuldse ringi valdadesse on koondunud noorem, haritum ja parema sissetulekuga elanike hulk, on ka loomulik iive selles piirkonnas suurem.

Oleks igati tänuväärne, kui riik suudaks võtta ette radikaalseid regionaalpoliitilisi samme, et rahvastiku Harjumaale koondumist vältida. Kui see toimuks ja ränne Tallinna (ja selle ümbrusesse) pidurduks, siis kasvaks rahvaarv Harjumaal küll mõnda aega veel loomuliku iibe tagajärjel, kuid suhteliselt mõõdukalt.

Muidugi on hea, et Eestis on piirkond, kuhu tullakse, selle asemel, et rännata välismaale pudrumägesid ja piimajõgesid otsima ja kuhu tullakse hea meelega tagasi, kui maailmaga tutvumas käidud. Aga kahju, et see piirdub üksnes Harjumaaga, sest tegelikult on ka kõik teised Eesti maakonnad elamiseks sama sobivad ja muutuvad järjest sobivamaks ähvardavate kliimakatastroofide taustal.”