Oma elanike poolt kõige elamisväärsemaks omavalitsuseks on Eestimaal hinnatud Muhu vald. Miks on see nii ja kuhu jäävad Harjumaa omavalitsused? Vastuse annab hiljaaegu läbi viidud uuring.
Peale haldusreformi 2017. aastal on Eestis 79 kohalikku omavalitsust, 15 linna ja 64 valda, Harjumaal vastavalt 16 omavalitsust, neli linna (Tallinn, Keila, Maardu, Loksa) ja 12 valda.
Jaanuaris 2020 korraldati rahandusministeeriumi tellimusel kõikides valdades-linnades rahulolu-uuring, mille viis läbi Statistikaamet ühtse metoodika alusel. Selle raames paluti Eesti elanikel hinnata kodukoha omavalitsuse pakutavaid teenuseid, laiemas mõistes elu kvaliteeti, eluga rahulolu oma kodukohas.
Uuringut võib pidada küllaltki esinduslikuks – juhuvalimi alusel küsitleti igas omavalitsuses ligi 1 % elanikkonnast (Muhus 6 %). “Unelmate” omavalitsust ehk sellist, mis oleks küsitluse andmeil parim elupaik Eestis, välja ei selgitatud ehk siis üleüldist pingerida ei koostatud. Ja seda põhjendatult: “Summeerida erinevaid näitajaid ühte kokku, et siis öelda, et suurima punktiarvu kogunud omavalitsus on Eestimaa parim, elukvaliteet seal kõrgeim, ei ole õiglane juba ainuüksi selle pärast, et analüüsi alla võetud näitajad on erineva kaaluga,” tõdes üks analüüsi läbiviijatest, Rahandusministeeriumi andmeanalüütik Ats Aasmaa.
Nii ei saa päriselt võrdsustada arhitektuuri ja miljööd näiteks jäätmeveoga. Arhitektuur on tekkinud aastakümnete või isegi sadadega, jäätmeveo madal kvaliteet võib seisneda töökorralduse läbimõtlematuses.
17 aspekti
Kokku on hinnati elanike rahulolu oma kodupaigaga 17 aspekti abil. Need on: arhitektuur ja miljöö; avalikud alad; elanike kaasamine arengu kavandamisse; elanike kaasamine ruumilise arengu kavandamisse; elukeskkond; jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimalused; juhtimine; jäätmete liigiti sorteerimise võimalused; jäätmevedu; kultuurse vaba aja veetmise võimalused; liikumis- ja sportimisvõimalused; müratase; rohealade piisavus ja ligipääsetavus; sõiduteed ja tänavad; välisõhu kvaliteet; ühistranspordi teenused; üldine arengusuund.
Ats Aasmaa ei eita, et mitmed aspektid katavad üksteist, näiteks hõlmab arhitektuur ja miljöö ka avalikke alasid või elanike kaasamine arengusse ka elanike kaasamist ruumilisse arengusse. “Nii, täpsemalt küsitledes saime detailsemalt analüüsida omavalitsuste erinevusi,” selgitab Ats Aasmaa küsitluse väljatöötamise metoodikat.
Viis olulisemat aspekti
17 vaatluse all olevast aspektist peavad analüütikud olulisemaks viit: elukeskkond, kultuuri ja vaba aja veetmise võimalusi, liikumis- ja sportimisvõimalusi, juhtimist, elanike kaasamist arengu kavandamisse.
“Osad aspektid on subjektiivsed, see tähendab inimfaktori poolt hoomatavas aegruumis mõjutatavad. Näiteks juhtimine on subjektiivne ja juhtimisstiilist sõltub, kas elanikud tunnevad, et on paikkonna arengusse kaasatud,” põhjendab Ats Aasmaa. Elanikud tunnevad ennast kaasatuna just kaasava eelarve tegemisega, kus iga elanik saab temale meelepärase projekti poolt hääletada. Eesti 79 omavalitsuses on kaasava eelarve koostamisega elanikud kaasatud 34 omavalitsuses. “Ja võib öelda, et neis on elanikud juhtimise ja kaasamisega rahul,” kinnitab Ats Aasmaa.
Muhu anomaalia ja Harjumaa
17 aspektist hinnati oma elukvaliteeti parimaks kaheksas valdkonnas just Muhu vallas. Seega kui oleks ka üldine pingerida olnud, oleks see 208 ruutkilomeetrine saar oma 1893 elanikuga konkurentsitult elamisväärseim omavalitsus olnud.
“Ega analüütikudki täpselt oska vastata, miks just elukvaliteeti Muhu vallas nii kõrgelt hinnatakse,” arvab Ats Aasmaa.
Seda, et Harjumaa oma kõrge keskmise tasemega teiste maakondade hulgast silma paistab, oli ette ennustatav. Näiteks pälvis Tallinn kõrgeimad punktid just ühistranspordile – aga see oli ka arvatav: ühistransport liigub tihedalt, samas on tasuta. Et Harjumaal saab ühistransport madalaima hinnangu just Harku vallas, sedagi võis prognoosida bussitranspordiettevõtte ATKO pidevate rikkumiste tõttu.
Et juhtimist ja elanike kaasamist hinnatakse kõrgemalt väiksemates omavalitsustes, on ka arusaadav – lihtsam ju inimesi liita. Selles mõttes on erandiks Loksa linn, kus tundub, et linnavalitsus ei ole linnaelanikega õiget kontakti saavutanud. Elamisväärseimad omavalitsused tunduvad Harjumaal olevat aga Saku ja Kiili vald ning Keila linn. Need kolm on oma elanike arvates pea igas valdkonnas esikolmikus. Ja nende järgi tulevad alles Harjumaa suured: Tallinn, Viimsi, Rae, Harku.
