17. oktoobri õhtupoolikul tunnustati Eesti Tervishoiu Muuseumis nii Harjumaa aasta täiskasvanud õppijat kui ka Harjumaa aasta õpitegu. Kui esimene tiitel läks mööbli restauraatoriks õppinud Brenda Edovaldile, siis teise pälvis HEAK-i Harjumaa giidiõppe koolitus Hannes Ojangu ja Hülle Saartsi eestvedamisel.
“Aasta õppija ja aasta õpiteo konkurss kuulutati välja maikuus. Juunis valis Harjumaa täiskasvanud õppija võrgustik välja Harjumaa aasta täiskasvanud õppija,” selgitas Eesti külaliikumine Kodukant esindaja Anneli Kana.
Kana tunnistas, et Harjumaa aasta täiskasvanud õppija kandidaate oli sellel aastal vähe, kõigest viis. “Võib-olla üks põhjus oli kevadises kuulutamises. Maikuu on juba selline, et inimestel on mõtted mujal,” arvas Kana.
Võitja Viskla külast
Harjumaa aasta täiskasvanud õppijaks valiti 47-aastane Brenda Edovald Kose valla Viskla külast. “Üsna uskumatu tunne on. See on tõsine tunnustus. Tundus, et see oli selline pikk pai, mis tehti,” kirjeldas ta oma emotsioone Harju Elule.
Edovald nimelt töötas kaks aastakümmet müügitöö valdkonnas. “Ma olin business to business valdkonnas projektijuht, teenindusjuht, kliendihaldur ja suurkliendihaldur,” meenutas ta eelnevat elu.
Harjumuspärasest ametist loobus naine 2017. aasta juunis. Sama aasta sügisel alustas ta õpinguid Haapsalu kutsehariduskeskuses mööbli restauraatori erialal.
“Mõni nimetab seda võib-olla keskeakriisiks, aga ühel hetkel ma mõtlesin, et kas müügitöö on nüüd see, mida ma elu lõpuni teha tahan? Ma tahtsin, et minu töö oleks minu hobi. Kuna ma olin müügitöö kõrvalt iseendale ja oma sõpradele mööblit restaureerinud oma parema äranägemise järgi, siis ma leidsin, et nüüd on aeg võtta see risk – tulla ära palgatöölt, kirjutada äriplaan, luua omale töökoda, saada alustava ettevõtja toetust ja käivitada ettevõte,” selgitas Edovald.
“Selle kahe ja poole aastaga olen oma elus teinud suuremaid muutusi kui kogu elu jooksul kokku. See on muidugi nõudnud tohutut pingutust. Sõbrad ja pere kahtlemata kannatasid selle all, aga nad olid väga toetavad. Samas ma olen teinud midagi, mida ma väga armastan,” arvas ta.
Juunis 2019 sai Edovald Haapsalu kutsehariduskeskuses mööbli restauraatori kutsetunnistuse. Naise töökoda paikneb koduõel Visklas ümberehitatud puukuuris. “Mul on tellimusi, mul on kliente. Olen restaureerinud erinevaid asju alates puitmööblist, pehmest mööblist, toolidest kuni eestiaegse kortermaja usteni,” selgitas ta.
“See eriala nõuab pidevat edasiõppimist. Et olla parim ja parimate seas, olen nüüd teisel ringil Haapsalu kutsehariduskeskuses. Õpin sadulsepaks,” täpsustas naine.
Et tegemist on tsükliõppega, peab Edovald kaks korda kuus kolmeks päevaks Haapsallu sõitma. “Järgmisel sügisel eeldatavasti saan sadulsepa kutsetunnistuse,” lisas ta.
Kuhu on kavas välja jõuda? “Ma omas meeles näeksin ennast ühel hetkel ka koolitajana. Mööbli restaureerimine on tegelikult äärmiselt keskkonnasäästlik suund. Ma tahaksin väga klientide teadlikkust tõsta. Väga lihtne on uut kiiresti lagunevat asja osta. Pigem peaks vaatama ajalooga asju teise pilguga. Tegemist on ikkagi unikaalsete käsitsi toodetud esemetega, mis on väga hoolikalt valitud materjalist,” arvas Edovald.
Tunnustus giidikoolitusele
Õpiteod esitati läbi maakonna kõik otse üleriigilisele konkursile. Neid oli üle Eesti 79, sellest Harjumaal kolm. Üleriigiliselt valiti välja viis õpitegu, millest üks on Harjumaalt.
Selleks on Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) poolt korraldatud kaheaastane Harjumaa giidide koolitusprogramm, mida vedasid Hannes Ojangu ja Hülle Saarts.
Hülle Saarts ja Hannes Ojangu. FOTO: Andres Tohver “2016. aastal oli Harjumaal turismi arengustrateegia uuendamine. Käisid koos töörühmad. Rühmatöödest tuli välja, et Harjumaal peaks rohkem pöörama tähelepanu giididele, kes maakonnas tegutsevad ja kellel pole siiamaani olnud võimalust ennast atesteerida,” selgitas Saarts.
“Koolituskursusi, mida giididele antakse Tallinna vaates, on piisavalt palju. Mis siis juhtub, kui Tallinna piir vastu tuleb? Mis on need kõige olulisemad tegevused, mis Harjumaa piirkonnas toimuvad ja mida giid peaks teadma?” arutles Ojangu.
Harjumaa giidide koolitused korraldati aastatel 2017 ja 2018. See sisaldas kõike alates sellest, millised on giidi vajadused, kui palju ta raha klientidelt küsib, kuidas ta oma teenust pakub ja kuidas ta tunneb Harjumaad – nii arve, aga ka ajalugu ja kohalikke turismiobjekte.
Koolitust rahastati Euroopa Liidu programmi PATEE ehk piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks kaudu. Koolitused olid kuuepäevased, millele lisandus näitlik õppereis. Järgnes test ja atesteerimine. Kokku osales koolitustel 38 inimest, kellest atesteerimise läbisid 21.
Kas see on maakonna jaoks piisav number? “Kindlasti mitte. Giide koolitamist on kavas jätkata, et järgmistel, kes soovivad Harjumaa giidi atesteeringut, oleks võimalik see saada,” arvas Saarts.
