Loksa linnas Tallinna tänav 43 hakkab silma pisike puumaja, mille parempoolset küljeust kaunistab silt “TradeRose”. 26 ruutmeetri peal tegutseb seal alates 2. märtsist Piret Kase lillepood.
Tarmukas daam tõusis esimest korda rambivalgusse 1988. aastal, kui ta 17-aastase Loksa keskkooli õpilasena kandideeris Harju Piiga tiitlile. Iludusvõistlus peeti Lagedi kultuurimajas. “Minu mäletamist mööda oli kandidaate ainult viis,” naerab ta.
Mis pani noore neiu sellisele konkursile minema? “Hulljulgus vist. Võitu ei tulnud, aga vähemalt osalesin,” lisab Piret.
Floristiks Hiiumaal
Edasise elu käigus on ta töötanud Kiiul Estronis raadioaparatuuri monteerijana, müünud Soomes Lahti linnas kosmeetikat ning omandanud ka massööri paberid. Sünnilinna naases ta 2014. aastal.
Et Piretit kütkestab iluvaldkond ja lilled kuuluvad sinna alla, läks ta kolme aasta eest tööle Loksa Konsumis paiknevasse lillepoodi. Tööpäev kestis jooksva graafiku alusel hommikul üheksast õhtul kaheksani. See polnud päris mokka mööda.
“Ma tahtsin teha asju omamoodi, olla omaenda peremees,” räägib šarmikas daam. 2018. aastal sügisel astus ta Hiiumaa ametikooli, et saada floristi paberid. Hiiumaal Suuremõisas õpib ta nüüd iga kuu neli-viis päeva jutti.
“Vanasti võeti kutsekoolidesse ainult kuni 30. eluaastani, aga Hiiumaa ametikooli võib igas vanuses minna. Ma mõtlesin, et olen oma kursusel kõige vanem, kuid tuli välja, et kõige vanem oli täitsa pensionär, 64-aastane,“ muigab Piret.
Hiiumaal on ta õppinud lilleseadet, lillede kasvutingimusi, ilutaimi, ruumide dekoreerimist, maalimist, ilukirja, fotograafiat, dokumentide haldust ja isegi veebilehe kujundamist. Kutsetunnistuseni jõuab daam tänavu augustis.
Floristiks saab õppida ka Räpinas, kuid Pireti arvates on Hiiumaa kodusem. “Väike kogukond, aga palju mugavam. Olen väga õnnelik, et sinna floristi eriala omandama läksin.”
Päris oma pood
Mis hetkel see klõps ikkagi ära käis, et Loksale tuleks teha oma lillepood? “See oli poolteist kuud tagasi. Mul ei olnud Loksa Konsumis sellist lillevalikut, et teha kimpusid, nagu ma Hiiumaal õppinud olin. Mul läks seal igavaks,” tunnistab Piret.
Sobivad ruumid leidis ta Tallinna tänav 43 puumajast, kus varasemalt oli tegutsenud juuksur, aga ka baar. “Meil on veel baarilettki alles,” naerab ta. Lillepood paikneb 26 ruutmeetri peal. “Kütma peab praegu ise, aga järgmiseks talveks on mul kavas õhksoojuspump panna.”
Poekese sisustamisel olid abiks pojad Steven ja Danel, kellest esimene töötab autohoolduses, teine karjääris kallurjuhina. “Pojad tahtsid ema unistust täide viia,” heldib daam.
“Mõni peab mind siin täitsa hulluks.”
Riiulitel hakkavad silma Hollandi nelgid, liiliad, krüsanteemid, gerberad, tulbid ja nartsissid, Ecuadori roosid, streliitsiad ja protead, Itaalia lõikeroheline. Mis on sellise valiku põhjuseks?
“Inimesed tahavad vaheldust saada. Nad ei taha kogu aeg ühte ja sama värvi krüsanteemi või ühte ja sama värvi nelki osta. Nad tahavad midagi teistsugust, erinevaid kimpe. Tänapäeval näiteks on moodi läinud uinuvad roosid, mis säilivad vähemalt aasta,” selgitab Piret.
Temperatuur müügitoas on 15–16 kraadi. Rooside tarbeks sai leitud vastav külmik, mille järele tuli sõita Narva. Külmikus hoitakse temperatuuri 7 kraadi peal.
Naistepäev on tulekul
Miks ei näe müügitoas Eestis kasvatatud lilli? “Vanasti oli Kuusalu kandis suur aiand. Sealt sai roose, nelke ja tulpe. See kadus ära üheksakümnendatel. Lillekasvatusega on meil olukord raskevõitu. Lillekasvatajaid peaks toetama nagu põllumehi,” arvab Piret.
Praegu on naine üksi nii poekese lilleseadja, müüja, kütja kui omanik. “Kõik teen ma ise. Tulevikus, kui siin ikka kiireks läheb, võtan omale kindlasti abilise ka,” lubab ta. Kavas on lilleseaderinge ja koolitusi läbi viia.
2609 elanikuga Loksa linnas on nüüd neli lillepoodi. Lisaks Pireti ettevõtmisele tegutsevad lilleletid endiselt Konsumis, Ehituse ABC-s ja Grossi poes. Kuidas nad kõik end ära majandavad?
“Mõni peab mind siin täitsa hulluks,” tunnistab Piret ja lisab siis: “Kes ei riski, see šampust ei joo. Seda enam, et naistepäev on tulemas. Ja emadepäev.”