Tänavu aprillis 66. sünnipäeva tähistav äri- ja tööstuskinnisvara arendaja AS Harju KEK on Keila piiridest ammu välja kasvanud. Kokku toimetab ettevõte Harjumaal neljas suuremas tööstuspargis ning ettevõtte omandis on üle 100 hektari maad. Keila tööstuspark on muutumises ning avaneb aina rohkem külalistele.

Juba selle aasta jaanuaris valmib Ensto Building Systemsi juurdeehitus. Sellega lisandub 3500-ruutmeetrise kasuliku pinnaga hoone. See on vajalik laiendus 200 töötajaga tehase arenguks.

Täiendavalt on Keila tööstuspargis ehituses stock-office-tüüpi ärihoone, kus leiavad pinnad lao- ja väiketootmisega tegelevad ettevõtted.

Maja valmib 2022. aasta suvel.

Tegevjuht Janek Lehtmets ning müügi- ja turundusjuht Andre Poopuu tuletavad meelde, et tänased tegevused saavad juhtuda tänu sellele, kui Keilasse loodi 1956. aasta aprillis ettevõte Harju KEK.

Ettevõte on olnud läbi aastakümnete edukas nii eriehituse kui ka elektroonika alal. Töötajaid oli tippaastatel 3000 ja enam. Kultuuris tegid nime rahvapilliorkester ning muud harrastajad, spordis aga korvpalli- ja rallimeeskond. Keilasse rajati kümnete hektarite suurune tööstuspark.

Tööstusala hoiti alles

Riigi- ja majanduskorra muutumisel oli õhus ka variant, et Harju KEK-iga võib juhtuda sama, mis paljude teiste KEK-idega Eestis. „Need kas pihustati ja pudistati ära või puudusid ettevõtetel pikema visiooniga tuumikinvestorid, kel omakorda polnud jätkusuutlikku strateegiat,“ hindab Lehtmets.

Samuti saanuks kogu Keila tööstusala ehk 52-hektarise maa-ala krunthaaval maha müüa. „Siis poleks meil praegu millestki rääkida. Aga Keila park suudeti hoida ühtse tervikuna ja ettevõtet reformiti vastavalt turumuutustele,“ kiidavad mehed 30 aasta taguseid otsuseid.

Viimane tootmisüksus Keilas ehk Hareti saeveski suleti aastal 2011. „Üle-eelmisel aastal väljusime transpordiärist, mis oli ka üks vana aja pärandus. Aga see tegevus ei toetanud uut strateegiat,“ ütlevad mehed. Tänaseks on KEK-i saabunud taas uued ajad. Janek Lehtmets ning Andre Poopuu tsiteerivad president Toomas Hendrik Ilvese sõnu: „See kõik, mis tõi meid siia, ei vii meid siit aga edasi.“

„Aastakümneid tegutsemist on andnud meile hindamatu kogemuse ja loonud tugeva platvormi. See omakorda annab meile hea võimaluse üles ehitada tuleviku stabiilse ettevõtluskeskkonna. Nüüd tuleb siit edasi areneda ja tegutseda. Tunneme vastutust ja hindame kõike seda, mis meil on. Kuid keskendume eelkõige tuleviku planeerimisele,“ ütleb Lehtmets.

Lehtmets jätkab: „Keila ja kogu naabruses asuv Lääne-Harju vald on väga suure arenguperspektiiviga linn ning piirkond. Võib julgelt öelda, et suurima potentsiaaliga piirkond Eestis nii elanike kui ka ettevõtja jaoks. Öelge linn, mis asub Tallinna külje all ja kõigest 20 minuti autosõidu kaugusel asub sadam, lennujaam jääb 30 minuti kaugusele ja linna läbib raudtee. Vahetus läheduses on Tallinna ringtee ning pealinna on 25 minutit autosõitu. Aastate jooksul on siia piirkonda tekkinud suur hulk töökohti. Samas on inimestel aedlinna tunnustega Keilas hea ja tervislik elada. On loodud laiapõhjaline vundament uuteks arendusteks ja arenguteks. Ja kõikide võimaluste ärakasutamise hetk on käes.“

Uued teenused, uued hooned ja uued elamused

Keila linnavalitsus võttis aga mullu 22. detsembril vastu Harju KEK-i äripiirkonna detailplaneeringu. See hõlmab üheksat hektarit. Ehk Paldiski mnt 19, 21, 23, Ehitajate tee 6 ning Ehitajate tee lõik 1 katastriüksused. „Planeeringu eesmärk on ehitada senine Harju KEK-i suletud tootmisala ümber piirkonda sobivate äride, büroode ja väiketootmishoonete alaks, kuhu on kavandatud ka kogukonnakeskus,“ teatab Keila Leht.

Mullu suvel valmis KEK-i tänava sissesõidu uus värav. Fotod Harju KEK 

„Ühelt poolt loob see loomulikult uusi töökohti. Aga uuel töötajal on vaja ka muud peale igapäevase ametikoha. Tal on kõrgemad nõudmised vabale ajale ning ka taristule. Uue ärilinnaku rajamine ongi elementaarne eeldus selleks, et piirkond, sealhulgas ka tööstuspark oleks arenemisvõimeline ning rahvale avatud,“ lisab Poopuu.

Janek Lehtmets räägib huvitavatest aegadest, mis on viimasel 25 aastal Harju KEK-i tööstusalal toimunud. „Nii 1990-ndate Bravo kaubamaja kui ka aastal 2001 avatud Keila tervisekeskus olid oma aja fenomenid. Mõlemad olid külastajarohked kohad, aga elu on edasi läinud. Aeg on käes teha ruumi uutele atraktsioonidele,“ ütleb ta.

Andre Poopuu räägib, et KEK-i uus planeering toetub paljuski 2019. aastal Keila linnavalitsuse tehtud linnaelanike küsitlusele. Sellega uuriti, millised teenused ja tegevused on vaba aja kvaliteetseks sisustamiseks linnas veel puudu. „Tähtis punkt, millele tähelepanu pöörata, on elanike vaba aja veetmise võimalused siseruumides. Olgu selleks spordiklubi, kino või muu meelelahutus,“ märgib ta.

Elu- ning töökoht ühes kohas?

Samas on selge, et üheksat hektarit Keilas Ehitajate tee ja Paldiski maantee vahel ei ümbritse tühjus. Tööstuspargi kõrval on juba mainitud ujula ja tervisekeskus. Samuti kooli kaks hoonekompleksi, raamatukogu ning mitte kaugel ka lauluväljak. Seda hakkab linn lähiaastatel arendama. Samuti asuvad naabruses terviserajad. „See kõik on kiiresti arenev piirkond ning kui piirkond kasvab, siis peavad olema ka erinevad teenused,“ ütleb Lehtmets.

Teenused ning ka vaba aja veetmise laiemad võimalused toovad kindlasti Keilasse juurde ka uusi elanikke. „Praegu töötab KEK-i Keila linnakus ligikaudu 2000 inimest. Suur osa inimesi on Lääne-Harjust ehk elanikud Tallinnast Paldiskini ja ka kaugemalt. Raadius on mõlemale poole 25 ja enam kilomeetrit. Aga parim oleks see variant, kui ta elaks ja töötaks Keilas või selle lähiümbruses, kulutaks vähem aega tööle ja koju sõitmiseks, veedaks vaba aega rohkem lähedastega ning käiks samas lähedal ka terviseradadel,“ pakub Poopuu välja.

Janek Lehtmetsa hinnangul on igapäevane pendelränne Keilast välja ning Keilasse sisse vähemalt 3000 inimest. „Aga just nüüd viimasel paaril aastal on rohelise väikelinna väärtused esile tõusnud. Tehakse tööd kodust, hinnatakse kõrgelt lähipiirkonna ajaveetmise võimalusi ja soovitakse igapäevateenuseid kodu lähedal tarbida. Harju KEK-i ambitsioonikaid plaane toetab ka teadmine, et tööstuspargi rendiettevõtted on Euroopa plaanis suured tegijad ehk Glamox, Ensto Esnek, Prysmian Group Baltics jne,“ loetleb ta.

Samas ei tuleks kummagi mehe hinnangul harjuda sellega, et töökohad ja ettevõtted Harju KEK-i Keila tööstuspargis oleksid justkui iseenesest mõistetavad.

„Mida kaasaegsem on meie piirkond, mida rohkem inimesi kolib siia piirkonda, seda rohkem panustavad ettevõtjad ja seda õnnelikumad oleme kõik.“

Janek Lehtmets: „Ambitsiooni ja heas mõttes fanatismi on meisse kõigisse rohkem vaja. Olgem suuremad nii ideedelt kui ka tegudelt. Kui piirkond on tuntud, siis on meie kõigi elu võimalusterohkem.“

Vaata lisa: harjukek.ee

Millest koosneb AS Harju KEK?

• Harju KEK asutati aastal 1956.
• Ettevõtte omanduses on ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad.
Neli suuremat äri- ja tööstusparki:
• Keila tööstuspark Keilas. Maa-ala suurus on 52 hektarit ja täiendav ehitusmaht ligi 130 000 m2 (sh Keila 2.0 ehk uus ärilinnak Keilas. Üheksahektariline maa-ala, millest uus keskuse ala ligi kaks hektarit);
• Tööstuse tööstuspark Keilas. Maa-ala suurus on 21 hektarit ja täiendav ehitusmaht ligi 65 000 m2;
• Valdmäe tööstuspark Saku vallas Tänassilmas (Laagris). Selle maa-ala on 3,2 hektarit ja täiendav ehitusmaht ligi 3500 m2;
• A11 Äripark Rae vallas Soodevahes. Maa-ala suurus on 18 hektarit ja täiendav ehitusmaht 80 000 m2.
• Praegu on välja renditud kokku üle 100 000 m2 pinda rohkem kui 80 kliendile. Suuremad kliendid tööstusparkide territooriumidel on Harju Elekter, Ensto Ensek, Glamox, Prysmian Group Baltics, Bauhof, Würth, Onninen, Harmet HBR, Stark Logistics, Tamrex, Automaailm, PMC Hydraulics jne.
• AS Harju KEK omab 31,4% osalust börsiettevõttes Harju Elekter ning 27,1% osalust ettevõttes AS EKE.