Rätsepa talu rohumaad ei haljenda, nagu nad karjalaske ja esimese niite vahelisel ajal ikka ja alati haljendanud on, vaid on pigem hallikaspruuni karva, paksult kuivanud mügerikke täis. Niisuguseid mügerikke, et sel kevadel pole saanud karjagi välja lasta.
Haned on võtnud Kuusalu valla Kursi küla Rätsepa talu rohumaade esimesest niitest parima, noore heina. “Esimene niide on hanede poolt tehtud,” kõneleb peremees, tuntud põllumees Ants Aaman. Linnud on valinud kõige paremad, mineraalsemad pinnad. Iga rohulible, mis tõusis, selle pikast teekonnast näljased haned ära sõid.
Mitukümmend hektarit Rätsepa talu parimaid karja- ja heinamaid on pruun nagu kõrb. “Ka varem on siin läbirändel haneparvi olnud, aga mitte nii massiliselt,” meenutab Ants Aaman. Siis on linnud võtnud matti talirapsi ja taliodra põldudelt, söönud orast.
“Nüüd ei käinud talirapsis ükski lind, mõni tallas odrapõllul, aga tundub, et hanele oder ei maitse,” arvab peremees.
Haned tulid kahes laines. Esimesed haned, meie suurimate haneliste, hallhanede parved saabusid Kursi kandi põldudele aprilli keskel, viimased lahkusid nädalapäevad tagasi, 14. ja 15. mail. Need olid väiksemad hanelised, lagled.
“Kui palju hanesid olla võis? Kes seda täpselt teab…” mõtiskleb kahjukannataja. Igal juhul on ta kindel, et rohkem kui varasematel aastatel. Läbirändel viibivate ja põlde kahjustavate hanede arv kasvab aasta-aastalt. Hinnanguliselt arvab Rätsepa talu peremees hanede arvuks sel kevadel 10 000 kanti. Kahju tegid linnud paarisajal hektaril.
“Isegi karja pole praegu mõtet välja lasta. Kui, siis ainult jalutama,” kõneleb peremees, kelle karjas koos mulllikatega on poolsada looma. “Ehk kahe nädala pärast on karjamaad taastunud – muidugi kui vihma tuleb. Praegu on karjamaad hanede kuivanud väljaheitega paksult kaetud, hakka või pakendama ja krõbuskite pähe turul müüma,” ei ole Ants Aaman naljasoont kaotanud.
Kolm nädalat laudasolekut tähendab ka kolme nädala sööta, mida pole talu eelarves sees. Kes selle kinni maksab? Kellel haned on viljaorase hävitanud, sellele makstakse kompenstsiooni. Aga et rohumaade eest kompensatsiooni saab, seda pole Ants Aaman kuulnud.
Ainuke, mida haned kartsid, oli USA ründehelikopter Apache. Kursi talu asub kaitseväe keskpolügooni vahetus läheduses. “Kui Apache-d üle minu maade lendasid, haaras linde täielik paanika, kõik hakkasid õhus edasi-tagasi sagima, põrkusid kokku, sadasid maha,” kirjeldab peremees lindude paanikat. Nii mõnigi hani jäi surnult karjamaale.
Peremees pakub idee ka ettevõtjaile: hanede peletamiseks võiks hakata droone tootma, mis teevad koledat häält ja näevad hirmutavad välja. Põllupidajate seas oleks sellistel peletistel kindlasti turgu. Mis loodussõbrad arvavad, see pole teada.
Harju Elu pöördus Keskkonnaameti poole küsimusega, kas ja kuidas heastatakse ka lindude tekitatud kahju rohumaadele. Vastus on järgmine: “Ei ole vahet, kas rändel olevad hanelased-sookured-luiged on kahjustanud viljapõldu või rohumaad. Hüvitame mõlemad kahjud, selleks tuleb Keskkonnaametile kahjustusest teada anda, me teeme kohapeal ülevaatuse akti ning ühel kahjusaajal on peale kahjuarvutust võimalus saada aastas kuni 3200 eurot hüvitist. Pikemalt saab linnukahjude ennetamise ja hüvitiste kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/liigikaitse/looma-ja-linnukahjud Lisaks hüvitame osaliselt ka ennetusvahendite soetamisele tehtud kulutusi.”
