”Kas hoone halb sisekliima võib tappa?“ Just sellist nimetust kandis KEN klastri (jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara klaster) aastakonverents 10. mail.
Sageli mahavaikutud teemaga seonduvaid aspekte selgitasid erineva nurga alt keskkonnaministeeriumi ja Tallinna tehnikaülikooli esindajad, samuti eksperdid mitmetest ehitus-ja projekteerimisfirmadest.
Ette rutates olgu öeldud, et etteastete põhjal jäi kõlama tõdemus, et halb sisekliima ei tapa küll inimest koheselt, ent teeb seda aegamisi ja peaaegu märkamatult, umbes nagu suitsetamine.
„Haige hoone“
Millised on „haige hoone“ sümptomid seal töötavale või elavale inimesele? Silmade ärritus, kuiv nahk ja limaskestad, peavalu, vaimne väsimus, hingamisteede põletikud, köha, kähe hääl, liigtundlikkus jne. Selline halb sisekliima on inimtegevuse otsene tagajärg, mille peale hoone kavandamisel, projekteerimisel ja ehitustegevuse jooksul Eestis paraku piisavalt ei mõelda.
“Hoone tehnosüsteemid on nagu klaver, mis vajab täpset häälestamist meistri poolt ja alles siis hakkab see kõlama,” märkis Kaspar Tennokese, Sweco EST OÜ hoonete üksuse juht. Seega tuleb projekteerimise käigus alati läbi mõelda hilisem hooldamine, kuna vigade parandus läheb kulukaks ja aeganõudvaks.
Tennokese rõhutas omanikujärelevalve tähtsust ehitustööde käigus sisekliima tagamisel, millele ei pöörata kuigivõrd tähelepanu. Oluline on kõigi osapoolte koostöö ja ekspertide kaasamine, et hoida ära projektides esinevaid ebakooskõlasid. Näiteks Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ehituse juures ei olevat lahendatud või arvestatud tehnoseadmete müraga ega lõhnade levimisega, samuti puudus niisutust ja kuivatussüsteemi selgitav lahendus.
Ometigi on olemas lahendusi ja meetmeid, mida rakendada hoonete energiakasutuse juures niiskuse ja siseõhu kvaliteedi arvestamisel, vältimaks mitmesuguseid tervisekahjusid ja produktiivsuse langust.
Head sisekliimat?
Nagu rõhutas Gery Einberg, projekteerimis- ja konsultatsioonibüroo GECC juht, optimaalse sisekliima saavutamiseks tuleb arvutusi teha juba arhitektuurses eskiisilahenduses. Projekteerija on tellija konsultant nii juriidilise kui ka tehnilise poole pealt. Kuid pahatihti tellija ei teagi, mida ta soovib ja seetõttu peab projekteerija oma kogemusele tuginedes koostama ka lähteülesande, ühesõnaga peavad mõlemad omavahel aktiivselt suhtlema saavutamaks head ja õiget tulemust.
Eelprojekt on lähteülesandeks põhiprojektile – ja edasisele tööprojektile- annab sellele raamid ning peaks hõlmama kogu hoone energeetilist sisu ja sisekliima küsimusi. See sisaldab soojuse ja jahutus võimsuste, ohuhulkade, vooluhulkade, päevavalguse, energiakulu ja
sisekliima parameetrite väljaarvutamist.
Niisiis tuleb Gery Einbergi sõnul optimaalse sisekliima loomisel jätkusuutlikkusele ja kvaliteedile tähelepanu pöörata algses planeerimise ja projekteerimise etapis. Selline lahendus tuleb odavaim. Kui parandada vigu ja teha muudatusi ehitamise protsessi jooksul, on see kallim. Kõige kulukamaks läheb vigade parandus ja sisekliima optimeerimine hoone kasutamise protsessi käigus.
Tuleb tõdeda, et sisekliima on küllaltki kompleksne teema, kus tuleb hea tulemuse nimel arvestada paljusid faktoreid. Kuid see vaev tasub end ära, kuna sisekliimat soodustavaid tegureid arvestamata jäävad kaotajaiks just nimelt hoone kasutaja, rentnik ja seal töötavad inimesed.
Muide, üheks sisekliima hindamist mõjutavaks subjektiivseks teguriks on väliskliima. Parim kliima on suvises Eesti metsas või mere ääres. On mõtet ruumist väljuda ja sammud loodusse seada, eriti just praegu.
KEN-klastri (jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klaster EU 49306) tegevus on saanud EASi toetuse summas 297 500 eurot, mida finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
