Riigikogu Haapsalu raudtee toetusrühma esimees Jaanus Karilaid ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles tegid valitsusele ettepaneku käivitada järgmisel aastal Haapsalu raudtee taastamise teine etapp ja leida selle jaoks riigieelarvest järgmiseks neljaks aastaks vahendid.

“Seoses riigieelarvestrateegia koostamisega teeme ettepaneku käivitada 2020. aastal tööde II etapp: jätkatakse Riisipere-Rohuküla raudtee taastamist, mille käigus rajatakse elektriraudtee koos vajaliku taristuga, ehitatakse Ellamaa kahetasandiline raudtee ja maantee ristumine, veoalajaamad ning omandatakse selleks vajalikud maad, ning näha selle teostamiseks ette vahendid järgmiseks neljaks aastaks,” seisab peaminister Jüri Ratasele saadetud kirjas.

Valitsus kiitis Turba-Riisipere 6,5-kilomeetrise raudteelõigu ehitamise heaks 2017. aasta mais täiendavate taristuinvesteeringute programmi raames. Ehituse maksumuseks on kavandatud ligikaudu kaheksa miljonit eurot.

“AS Eesti Raudtee on töödega ajakavas ning loodame, et juba 2019. aasta lõpus saavad inimesed Turbast ja Turbasse sõita elektrirongiga,” seisab peaministrile saadetud kirjas.

Raudteeliini ehitust Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see avati 1905. aastal.

15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee haldusnõukogu ühehäälselt vastu otsuse sulgeda 52,8 km pikkune Riisipere–Haapsalu raudteelõik. Põhjuseks toodi raudtee halb tehniline seisukord: enamus rööpastest oli kulunud ning liiga kerget tüüpi. Lisaks oli rööbastee töökorras hoidmiseks vajalike osade tootmine lõpetatud.

22. septembril 1995 väljus Balti jaamast viimane selle liini regulaarne reisirong (DR1A-226) Haapsallu. 2004. aastal otsustati Haapsalu–Riisipere vaheline raudteelõik üles võtta.

(BNS/HE)