„Me ei tohiks sulgeda ühtegi kooli ainuüksi tema suuruse tõttu või selleks, et hoida kokku raha. Ka mõni väike kool võib olla elujõuline, kui suudab meelitada sinnakanti noori peresid ja õpetajaid või hoiab selle kogukonna eripära.“
Nii kõneles president Alar Karis vabariigi aastapäevakõnes 24. veebruaril Estonia kontserdisaalis. „Küll peame aru pidama siis, kui neis koolides ei suudeta enam vajalikul tasemel haridust pakkuda. Kaalugem valikuid, tänu millele saaks suurem hulk noori paremat haridust. Kas nende seas võiks olla ka võimalus võtta gümnaasiumid riigi pidada? Või rohkem tehnoloogia toetatud õppevorme?“ ütles Karis.
Peale õpetajate streiki on haridus- ja teadusministeeriumis hakatud tõsiselt tegelema koolireformiga. Avalikkuse ette on jõudnud teave, et osasid gümnaasiume ootab ees sulgemine.
Harjumaal on kokku 76 gümnaasiumi, neist Tallinnas 60. Milliseid neist ootab sulgemine? Küsimustele vastab ministeeriumi asekantsler Henry Kattago (pildil).
See on küll vale, et haridus- ja teadusministeerium (edaspidi: HTM) osad gümnaasiumid kinni paneks. Ja siinkohal väike täpsustus. Me ei räägi riigigümnaasiumidest, räägime kohalikele omavalitsustele kuuluvatest gümnaasiumiastmetest. Omavalitsused on nende pidajad. Ja HTM ei saa nende sulgemisotsuseid teha. Meie pädevuses on läbi rääkida kohalike omavalitsustega, arutada tulevikuplaane. Perspektiiv, millest läbirääkimistel lähtume, on vähemalt nelja-viie aasta vaade. Kui omavalitsusel on õpilaste puuduse tõttu kavas gümnaasiumiastmesse vastuvõtt lõpetada, siis tahame teada – mitme aasta pärast? Kui mõnes kahaneva õpilaste arvuga gümnaasiumis ei ole kavas vastuvõttu lõpetada, siis tahaksime teada, mis on plaanis.
Eesti kaarti vaadates on näha, et mõne gümnaasiumi õpilaste korjeala kattub teise gümnaasiumi korjealaga. Sellisel juhul võiksid omavalitsused omavahel läbi rääkida, leida gümnaasiumi jaoks ühine plaan. Ministeerium on nõus läbirääkimistel appi tulema.
Kindlasti tuleb selle küsimuse arutelul silmas pidada, et HTM-i plaan ei puuduta põhikoole. Analüüsi all on ainult gümnaasiumiastmed.
Kas gümnaasiumiastmete optimeerimise põhjused on rahas?
Küsimus pole ainult rahas. Statistika näitab, et gümnaasiumides, kus õpilaste arv on praegu kuni 40, on see reeglina ka langustrendis. Lähiaastatel on vastuvõtud neisse gümnaasiumitesse veel väiksemad. Nende gümnaasiumiastmete rahastamiseks läheb liiga palju ressurssi võrreldes põhikooli osaga. Raha kulub väiksemale osale koolist.
Reeglina pole sellistes koolides ka kvalifitseeritud aineõpetajaid. Ja pole neid ka kuskilt tulemas. Selle tõttu kannatab aga otseselt õppe kvaliteet.
Kolmas küsimuste ring on üldised investeeringud. Väikestesse gümnaasiumidesse investeerib koolipidaja ehk kohalik omavalitsus ja investeerib riik. Parem on see raha panna haridusse mõneks teiseks otstarbeks. Näiteks õpetajate palkadeks.
Oluline on seegi, et gümnaasiumiastmes õppimine peaks olema eelmäng ülikooli minekuks. Sellepärast rõhub HTM gümnaasiumist saadava hariduse kvaliteedile.
Kas mõned objektiivsed uuringud tõestavad, et väikestes gümnaasiumides on õpitulemused kehvemad?
Riigieksamite tulemused on näidanud, et osades väiksemates maagümnaasiumides on eksamitulemused nõrgemad ning ka ülikoolis jätkajaid on maagümnaasiumide õpilaste seas vähem. Kvalifikatsioonita õpetajate osakaal osades väikestes gümnaasiumides on kõrge, riigieksamite tulemused, eelkõige matemaatikas, on Eesti keskmisest paljudes väikestes gümnaasiumides madalamad. Näiteks ühes Eesti väikekoolis on viimastel aastatel kõrghariduses jätkajaid olnud 30–40 protsendi vahel, lähimates riigigümnaasiumides on sama näitaja 60.
Kas ministeerium omalt poolt pakub mingit toetust noortele piirkondades, kus võidakse gümnaasium perspektiivis sulgeda?
Lihtsaim võimalus on see, et õpilased lähevad õppima naaberomavalitsuse gümnaasiumisse, kus on kvalifitseeritud õpetajad ja kaasaegne õppekeskkond piisava arvu kaasõpilastega.
Teisena pakume kohti riigigümnaasiumis, kui see on mõistlikult lähedal. Pakume kohti ka kutsehariduskeskustes. Transpordiküsimused saame lahendada tasuta ühistranspordiga. Võime omavalitsustega arutada vajadusel ka täiendavate õpilaskodude rajamist.
Millised plaanid on Harjumaal?
Harjumaal suhtleme Maardu linnaga, kus on kaalumisel ümberkorraldused Kallavere keskkooli gümnaasiumiosas. Hetkel õpib seal 31 õpilast. Kallavere lähedal asub Maardu gümnaasium, kus tagatakse eestikeelne õpe, samuti on Kallavere õpilastel võimalik siirduda näiteks Tallinna riigigümnaasiumidesse. Kavas on kohtuda ja arutada tulevikuplaane ka Loksa linnajuhtidega. Paldiskiga lähiajal gümnaasiumivõrgu teemalisi kohtumisi kavas ei ole.
Rõhutan veel kord, et selle otsuse, kas teatud kooli gümnaasiumiosa jääb alles, liidetakse või gümnaasiumisse vastuvõtt lõpetatakse, saab teha koolipidaja ehk omavalitsus.
HEA TEADA
Gümnaasiumiharidus Harjumaal
Harju Elu uuris nelja Harjumaa kooli juhilt tulevikuplaanide kohta. Küsisime õpilaste arvu, õpetajate kvalifikatsiooni ja omavalitsuse suhtumise kohta gümnaasiumiastme jätkamise osas.
Kallavere keskkool
Vastab direktor Maike-Mai Aag
Kallavere gümnaasiumis õpib hetkel 32 õpilast, viimastel aastatel on arv kasvanud. Enamuses ainetes on kvalifitseeritud õpetajad olemas, puuduvad liikumiseõpetuse, riigikaitse- ja füüsikaõpetaja.
Maardu linn soovib meie gümnaasiumi sulgeda järk-järgult. Lähim gümnaasium asub Lasnamäel, 10 kilomeetri kaugusel.
Kehra gümnaasium
Vastab direktor Kaido Kreintaal
Gümnaasiumiastmes on praegu 80 õpilast ja see suureneb. Veel mõni aasta tagasi oli meil vaid 30 õpilast. Eesmärk on jõuda 120 õpilaseni. Kvalifitseeritud õpetajad on olemas, keemiaõpetajat hetkel otsime.
Omavalitsus on huvitatud gümnaasiumiastme säilimisest. Lähimad gümnaasiumid on Kuusalus ja Kosel, kus on ligi sada õpilast. Nendes suundades puudub arvestatav liiklus, kuna Kehra tõmbesuund on Tallinn.
Paldiski ühisgümnaasium
Vastab Lääne-Harju vallavalitsus
Gümnaasiumis õpib 66 õpilast. Praegune gümnasistide vähesus on pigem erandlik, 12. klassis õpib 33 õpilast, 10. klassis aga 14. Arvu vähenemine on tingitud sellest, et naaber-
omavalitsustes ja Tallinnas on avatud mitmeid riigigümnaasiume. Oleme kaotanud õpilasi uutele suurtele koolidele.
Kvalifitseeritud õpetajad on olemas. Et Paldiski gümnaasium on Lääne-Harju valla ainus gümnaasium, toetab vald kooli jätkamist. Oluline on ka see, et me peame hoidma siinseid õpilasi omas koolis – meil on õpilasi, kes peale põhikooli jätkavad haridusteed suuresti vaid siis, kui kool on kodu lähedal. Lisaks tegeleme Paldiski vene põhikoolis süvendatud eesti keele õppega, et sealsed noored pääseksid Paldiski ühisgümnaasiumisse. Samuti on gümnaasiumil oluline roll kogukonna elule.
Keila gümnaasiumisse on meilt 24, Tabasalu riigigümnaasiumisse 37 ja Saue riigigümnaasiumisse 38 kilomeetrit.
Loksa gümnaasium
Vastab direktor Argo Aug
Täna õpib Loksal gümnaasiumiastmes 22 õpilast. Õppurite arv gümnaasiumiastmes on viimastel aastatel tugevasti vähenenud. Kui 2016. aastal oli meil 51 õpilast, siis lähiaastatel langeb see arv 20-le. Loksa linnavalitsus on lubanud, et vastuvõtt 10. klassi toimub igal juhul ka tulevaks õppeaastaks ning igal juhul saavad kõik Loksal oma õpinguid alustanud õpilased siin oma õpingud täies mahus lõpetada. Pikemas perspektiivis võiks Loksal toimida 40-50 õpilasega gümnaasiumiaste. Sellises hulgas järelkasvu on meil noormatest klassidest peale kasvamas küll.
Kvalifikatsiooninõuetele vastavatest õpetajatest on meil puudus sõltumata kooliastmest. Sel õppeaastal on Loksa gümnaasiumis kvalifikatsiooninõuetele mittevastavaid õpetajaid 16%. Väitega, et väikeses gümnaasiumis kannatab ka hariduse kvaliteet, ma ei nõustu. Hoolimata meie väiksusest on kõikide objektiivsete tulemusnäitajate järgi meie gümnaasiumiõpilaste tulemused olnud küll aasta-aastalt varieeruvad, aga pigem ikkagi üle Eesti keskmise.
Iga maagümnaasiumi sulgemisotsust tuleb kindlasti kaaluda ka läbi regionaalpoliitika prisma. Elukeskkonna kvaliteedi seisukohalt ei ole lastega perede jaoks gümnaasiumi olemasolu kindlasti vähem oluline kui postkontori või mistahes muu taristuelemendi olemasolu. Selles plaanis ei ole mõne Tallinnas asuva 80 õpilasega gümnaasiumi sulgemisotsus kaugeltki säärase mõjuga, nagu oleks 22 õpilasega gümnaasiumi sulgemine Loksal. Meile lähim gümnaasium on Kuusalu keskkool, mis seisab mõneti sarnaste probleemide ees nagu Loksa, kuigi õpilaste arvu poolest on täna Kuusalu keskkooli seis Loksaga võrreldes mõnevõrra parem.
