Kliimaministeerium on avalikkusele teada andnud, et riik uurib perspektiivseid tulevikumaavarasid ja on samal ajal ka nende kaevandamist seaduslikult reguleerimas. Ilmunud uuringu kohaselt ei ole perspektiivsete uuringualade hulgast välja jäetud loodusväärtusi ega pärandkultuuri objekte. Tulemus jahmatab loodusaktiviste – kaitstud ei ole justkui enam miski.

„Oleme võimalike muudatustega tutvunud ja kahjuks ei välista Eesti riik perspektiivsete uuringualade hulgast ei loodusväärtusi ega ka näiteks pärandkultuuri objekte,“ kõneleb MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) juhatuse liige Helena Eenok.

Kliimaministeerium lisab, et mistahes maavara kaevandamisloa andmisele eelnevad hinnangud loodusväärtuste ja keskkonnamõjude ning nende mõjude leevendamise võimaluste osas, millega kindlasti peab arvestama.

Praeguste riigi uuringute puhul on tegemist teadus- ja arendusuuringuga, mis ei piiritle kaevandamiseks sobivaid plokke. See pole seaduse mõistes isegi geoloogiline uuring. Võimaliku jätkuetapi ehk geoloogiliste uuringute puhul ei pea kattuma uuringuala edasise kaevandamisalaga. Selleks neid uuringuid tehaksegi. Olulisi loodusväärtusi ja pärandkultuuri objekte kaitsevad looduskaitseseadus ja muinsuskaitseseadus.

Näiteks looduskaitseseaduses on fikseeritud, et oluliste loodusväärtustega aladel on kehtestatud kaitsekord. Kaitsealuste liikide puhul lähtutakse kaitsel nende kaitsekategooriast. Väärtuslikum osa pärandkultuurist kuulub muinsuskaitse alla ning sellisel juhul peab kaevandamisloa saamiseks saama kooskõlastuse muinsuskaitseametilt,“ räägib kliimaministeeriumi maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens.

Vastus pöördumisele tekitas küsimusi

Kliimaministeeriumi vastus EMA pöördumisele samal teemal kõlas järgnevalt: „Praegu ei ole veel tehtud otsust, kas ja millal hakatakse Eestis fosforiiti kaevandama. Eesti geoloogiateenistus on läbi viimas teadus-arendusuuringut laiendatud Aru-Lõuna alal, mis eelduslikult valmib 2025. aasta lõpus. Uuringu valmimisel on meil olemas info, kas fosforiidi ja kaasnevate ressursside kasutuselevõtt on sellel alal tehnoloogiliselt võimalik, majanduslikult mõistlik ja aktsepteeritavate keskkonnamõjudega. Täpsustame veel, et kliimaministeerium ei plaani fosforiidi kaevandamisi, vaid teeb vabariigi valitsusele ettepaneku uuritud alal kontsessioonikonkursi korraldamiseks määratud tingimustel. Vastuseks küsimusele, kas uuringuid viiakse läbi veel mõnel teisel alal, saame tuua välja, et hetkel on riigi fosforiidiuuringud seotud ainult laiendatud Aru-Lõuna alaga ja hetkel ei ole tehtud otsust uusi alasid tähelepanu alla võtta.“

Samas on ministeerium kokku pannud keskkonnatasude seaduse ja maapõueseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille üks eesmärkidest on kaardistada tulevikumaavarasid. Seal seisab: „Tulevikumaavaradena saab rääkida nendest Eesti strateegilistest maavaradest, mida senimaani pole kasutatud, aga mille kasutusele võtmine võib eeldada suurt arengupotentsiaali (väetise- ja metallitoormed: fosforiit, haruldased muldmetallid, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit, rauamaak, kristalse aluskorra erinevad metallid).“

Praegu ei ole veel tehtud otsust, kas ja millal hakatakse Eestis fosforiiti kaevandama. Eesti geoloogiateenistus on läbi viimas teadus-arendusuuringut laiendatud Aru-Lõuna alal, mis eelduslikult valmib 2025. aasta lõpus.

„See on sisuliselt ettevalmistus selleks, mida järgmisena maa seest välja kaevama hakata,“ sõnab Eenok.

EMA seisukoht on, et Eesti riigil on ühes ülejäänud maailmaga vaja lahendada lisaks majanduskriisile ka ökoloogiline kriis, mis võib meie ühiskonna püsimajäämist ohustada. Eenok leiab, et seetõttu ei saa majanduslikest huvidest lähtuvalt Eestimaa ökoloogilist keskkonda mingil moel rohkem kahjustada, kui ta tänasel päeval juba kahjustatud on.

Teadusuuringud ja rahva kaasamine

Hetkel on kogu fosforiidikaevandamist puudutav alles teadusuuringute faasis, mille tulemused selguvad 2025. aasta lõpus. Tulevikumaavarade kasutuselevõtu osas on ministeerium koostanud ning avalikule arutelule saatnud maapõueseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse. „Ootame kõigi huvipoolte tagasisidet nii väljatöötamiskavatsusele kui ka selle põhjal tehtavale seadus­eelnõule. Konkreetne seadus­eelnõu on kavandatud avalikule konsultatsioonile saata tuleva aasta kevadel,“ selgitab Ene Jürjens.

Tänaseks pole tehtud ühtegi otsust fosforiidi ega tulevikumaavarade kaevandamise kohta. Eesti geoloogiateenistus on läbi viimas teadusuuringuid, mille tulemused on üheks sisendiks võimalike jätkutegevuste osas otsuste tegemiseks. „Näiteks juhul kui uuringu tulemused näitavad, et kaevandamine pole majanduslikult mõttekas või on keskkonnale või regioonile leevendamatult kahjulik, võidakse otsustada, et niipea fosforiiti kaevandama Eestis ei hakata või on vajalikud veelgi detailsemad uuringud,“ kinnitab Jürjens. →