“Kirjas ja kunstis kulgeja.” Nii on kirjutanud oma visiitkaardile Ewa-Kaisa Plakk, kunstnik ja kunstihuviline, suurim Amedeo Clemente Modigliani fänn Eestis.
Jaanuaris, mil selle itaalia-prantsuse kunstniku surmast, kelle soontes voolas ka juudi verd, möödus täpselt 100 aastat, plaanis Ewa-Kaisa Plakk oma iidoli mälestuseks Eestis näituse korraldada. Mõte elab aga kunstihuvilise naise peas edasi.
Kindlasti võib nii mõnigi mõelda, miks pühendada näitus ammusurnud kunstnikule, keda tema eluajalgi Itaalias ja Prantsusmaal alati ei mõistetud, kelle vastakad seisukohad ja mitmeti tõlgendatavad kunstiteosed tekitasid kaasaegsetes tihtipeale nii suurt vastuseisu, et isegi mitu tema näitust võimude poolt keelati. Ja seda isegi liberaalses Pariisis.
Modigliani avastamine
“Avastasin enda jaoks Modigliani tosin aastat tagasi. Mulle hakkas imponeerima tema elufilosoofia, tema mõttekäigud kunsti kohta.
Temale kuuluvad sõnad, et enne ei saa maalida silmi, kui sa ei tunne hinge,” kõneleb Ewa-Kaisa Plakk Modiglianist, maailmakuulsa Pablo Picasso omaaegsest rivaalist ja kaaskondsest.
Nagu Modiglianis endas oli palju ülekeevat, ebatraditsionaalset, värviküllast, nii oli seda ka tema kunstis. Näiteks tema ebaproportsionaalsed naised, toob Keilas elav kunstnik näite. Ka Ewa-Kaisa Plakile endale meeldib naisi maalida. Ka natuke ebaproportsionaalselt.
“Mulle meeldib noppida ideid, mida siis omas võtmes maalida. Maailm on ilusaid pilte täis ja patt oleks neile mitte uut elu anda. Igal kunstnikul peab olema oma nägemus. Ja kui see ka ei ühti teiste omaga, ei tähenda see veel, et seda pole olemas.” on Ewa-Kaisa veendunud. Päris kunstnikuks Plakk ennast siiski ei pea. Pigem pühapäevakunstnikuks.
Sellest hoolimata, et tal on 11 näitust olnud, kõige erinevamates kohtades üle Eestimaa ja ka Helsingis. Kus tõmmata siis piir harrastuskunstniku ja päriskunstniku vahel? Ewa-Kaisal on oma kindel arvamus: kunstnikuks saadakse alles siis, kui oled suuteline end kunstiga ära elatama.
Ewa-Kaisa Plakk oma piltide keskel. Fotod erakogu Tema ise käib kunsti tegemise kõrval veel ka palgatööl, unistades isiklikust galeriist ja kõigest sellega kaasnevast.
Eeskuju Eestimaal
Kunsti poole kaldus Plakk juba Alavere 8-klassilises koolis õppides. Kunsti tegemist süstemaatiliselt alustas Plakk tegelikult aga alles täiskasvanuna, esialgu täpselt nagu tema lemmik kirjandustegelane Pipi Pikksukk, käpuli põrandal.
Ta on õppinud ka huvikeskuses Kullo täiskasvanute kursustel Kersti Linnamäe käe all. Hiljuti vaimustus Plakk ka põhjanaabrite kunstniku Helene Schjerfbecki (1862–1946) loomingust.
“Mis neid kahte kuulsat ühendab, Modiglianit ja Helene Schjerfbecki,” mõtiskleb kunstnik. “Tänapäeval kui terve maailm elab iluihaluses, kui kõik peab olema täiuslikult ilus, siis need kaks kunstnikku paistavad pigem vastupidisega silma, on mõjusaks vastukaaluks tänasele iluideaalile,” mõtiskleb Ewa-Kaisa kahest teda mõjutanud maailmanimest.
“Maailm on ilusaid pilte täis ja patt oleks neile mitte uut elu anda.”
Eesti kunstnikest peab Ewa-Kaisa Plakk eeskuju väärivaks meie hulgast juba lahkunud Ott Lambingut, kellega ta tutvus Hiiumaal, oma näitust üles seades.
“Kunstinäitustel vaatan ma kunsti ikka selle pilguga, et mis mulle meeldib, ja alles siis – kes on autor. Kui autor on tuntud, siis on see teosele muidugi boonuseks,” käib kunstis kulgeja välja oma kreedo. Lootes, et näitustel ka tema loodut sedamoodi vaadatakse.
Lootes paremale homsele ja sellele, et leiab galerii, kus jaanuaris 2021 tähistada Modigliani 101 aasta möödumist tema lahkumisest taevastele radele!
Seniks aga maalin ja kirjutan igakolmapäevases blogis asjadest mis mind kõnetavad! Ilu on vaataja silmades ja kunst tegija sõrmedes! Minu loominguga saab tutvuda kodulehel ewakaisa.com ja Facebookis Ewa-Kaisa Plakk ART lehel. Kohtumiseni!
