Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon (EENA) valis jaanuaris 2021. aasta nooreks naisettevõtjaks paremat haridust võimaldava idufirma Clanbeat asutaja ja juhi Kadri Tuisu, kes soovib oma rahvusvaheliselt kanda kinnitanud ettevõtmisega maailma paremaks muuta.
Kadri Tuisk leiab, et naisi, ka noori naisi tuleb ettevõtlusse oma säravate ideedega järjest rohkem, võetakse ette julgeid samme ning see on tema meelest äärmiselt positiivne. See näitab ka seda, et hirm ettevõtjaks olemise ees taandub.
Ta võib oma kogemuse põhjal kinnitada, et ilmtingimata ei pea ettevõtlusega tegelema ennastohverdavalt perest ja isiklikust elust loobumise hinnaga.
Pere arvelt äri ei tee
„Mina sean pere ja lähedased alati ettepoole ärist ja firmaga tegelemisest. Lähtun põhimõttest, et iseenda mentaalsus ja füüsiline tervis on ikka olulisemad ettevõtlusest. Aga kui sa ise oled ka firma juht, siis saadki ise disainida endale sellise meeskonna ja elurütmi, mis pakub igas mõttes rahuldust,“ kirjeldab Kadri Tuisk oma ellusuhtumist. „Ma näiteks reisin hästi palju ja tihtipeale ei ole see ilmtingimata tööga seotud.“
„Õpilase heaolu on akadeemilistest tulemustest kordades tähtsam. Aga meie haridussüsteem toodab katkiseid inimesi.“
Tuisk ise määratleb oma tegevuse visiooni ennekõike sooviga inimese sisemist potentsiaali avada, sest tema hinnangul tänane haridussüsteem eriti ei soosi seda – igapäevases koolitöös läheb suur osa õpilaste sisemisest potentsiaalist lihtsalt raisku asjatute tegevuste ja kohustuste peale, mis sisulist õppetööd kuigipalju edasi ei aita. Ja veel edasi minnes – ka täiskasvanute eludes on palju raisatud potentsiaali, mis oleks kahtlemata väärt senisest ratsionaalsemat kasutamist.
„See on minu isiklik missioon. Ja ma loodan, et see tegevus saab ka äriliselt olla edukas, sest ma ju ei tegutse mittetulundusühinguna. Kui sa reaalselt lood inimestele väärtust, siis see tegevus ju peab olema ka kasumlik,“ räägib Kadri Tuisk. „Oma ettevõtte üles ehitamine ja arendamine erineb klassikalisest karjääritegemisest palgatöötajana selle poolest, et sa võtad rohkem riske. Oleneb inimese riskitaluvusest – kellele see sobib, kellele mitte.“
Kadri Tuisu teekond ettevõtjana on kestnud juba mitu aastat – ajast, mil ta tegi arenguvestluste platvormi kiiresti arenevatele ettevõtetele ehk gasellidele. Clanbeati asutas ta koos hiljutise valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaleri Ragnar Sassiga, kes aga hiljem siirdus start-up-kogukonda ehitama ja ükssarvikuid välja arendama ning Kadri Tuisk viis oma ettevõtte hariduse valdkonda.
Viljeleb inimlikku õppimist
„Tundsin, et hariduses on suuremad probleemid kui kiiresti arenevates ettevõtetes ja nii tegime oma idufirmas strateegilise kannapöörde – pivoti. Kaasasin hariduseksperte ja hakkasime väga unikaalsel viisil tegelema nn koosloomega. Kuulasime ära valdkonna probleemid ja asusime neid lahendama,“ kirjeldab Tuisk oma praeguse ettevõtmise algusaega. „Lõime platvormi, kus õpilased saavad planeerida tegevusi ja turvaliselt suhelda ning meie spetsialistid jälgivad seda ning annavad neile personaalset tagasisidet. Lisaks lähevad andmed ka õpetajale või koolijuhile ning aitavad kogukonnal iseennast ja teisi paremini mõista.“
Selline suhtluskanal aitab tema sõnul aru saada, kes õpilastest vajab mingil moel lisatuge ning seda siis ka pakkuda. See ei ole õppe planeerimise keskkond ehk akadeemiline e-kool, mis on moel või teisel paljudes riikides olemas, vaid Clanbeati keskkond paneb õppimisele sõna otseses mõttes külge inimlikkuse.
Fotod erakogu „Clanbeat aitab õpilastel aru saada, millised asjaolud neil koolis n-ö keti maha tõmbavad, milles nad on head, milles aga vajaksid abi. Meil on veidi erinev arusaamine e-kooli õpilase autonoomiast. Ülesandeid ei pane kirja mitte õpetaja, vaid õpilane ise. Ta võtab ise vastutuse, planeerib oma tööd aegadele, mis temale sobivad. Nii saab ta kujundada oma päeva endale sobivalt, et ta ei põleks läbi ja tema päevaplaan ei muutuks ülekoormavaks,“ selgitab Kadri Tuisk Clanbeati toimimise põhialuseid. „Me reflekteerime õpilase tegevusi. Kui ta midagi valmis saab, siis küsime, kuidas läks ja aitame tal sel moel ennast sügavuti tundma õppida. Clanbeat ei soovi asendada õpetajat, vaid vastupidi – tugevdada õpetaja ja õpilase vahelist sidet.“
Virtuaalne kogukond
Hea praktika on selline, kui õpetajad koguvad igal nädalal oma klassilt n-ö peegeldusi tehtud töödele ja toimunud sündmustele. Tuisk on veendunud, et see aitab ehitada usalduslikku suhet klassijuhataja ja õpilaste vahel. Seega – tarkvara saab mõlemapoolset kasu tuua vaid siis, kui õpetaja suudab selle kooli õppeprotsessiga hästi siduda. Nii on koolielu lapsi kaasav ja nende vajadustest lähtuv.
Kadri Tuisk räägib, et kogu maailma koolisüsteem liigub personaalse hariduse andmise poole, kuigi Eestis edeneb see üsna visalt. Üks takistus on juba kasvõi see, et õpetajatel pole aega igale oma klassi õpilasele personaalselt läheneda.
„Õpilase heaolu on akadeemilistest tulemustest kordades tähtsam. Aga meie haridussüsteem toodab katkiseid inimesi,“ nendib ta. „Eesti koolide akadeemilised näitajad on küll Euroopas kõrgel järjel, aga siinsed inimesed ei ole õnnelikud. Statistika näitab, et meie õpilased on sageli läbipõlenud ja õppimine tuleb n-ö hingehinnaga. Kindlasti saab seda olukorda parandada. Hakatuseks peaks hindamine toimuma teiste kriteeriumite põhjal – need on innovatiivsus, kreatiivsus ja sellised asjad, mitte hoolsus ja käitumine.“
Meil räägitakse erivajadustega õpilastest kui mingil moel õpiraskustega lastest. Kadri Tuisu arvates peaks sada protsenti õpilastest olema erivajadustega, mis tähendabki seda, et iga laps vajab õppetöös personaalset lähenemist, kõigi nende isikupäraseid vajadusi tuleks õpetamisel arvesse võtta.
Aasta noore naisettevõtja tiitliga tunnustab EENA kuni 40-aastast naist, kelle ettevõte on teistest eristuvalt silma paistnud mõnes tegevusvaldkonnas ning saavutanud esiletõstmist ühiskonnas laiemalt.
Kui Clanbeat alustas aastal 2018 piiritagustes riikides nn rahvusvahelistes koolides, siis alates eelmise aasta jaanuarist on keskkond ka eesti- ja venekeelne ning Kadri Tuisu kinnitusel on jõutud 40% Eesti koolideni.
Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon
Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon ehk EENA asutati 1992. aastal. Selle organisatsiooni fookus on naiste koolitamisel ja ettevõtlusele julgustamisel.
Vasakult aasta noor naisettevõtja 2020 Marion Teder, aasta noor naisettevõtja 2021 Kadri Tuisk, aasta naine 2021 Katrina Lehis, aasta naine 2020 Irja Lutsar ja Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni president Ester Eomois. Hetkel tegutseb üle Eesti kaheksa EENA klubi ligi 200 liikmega, lisaks veel EENA noortesektsioon. EENA-l on klubid Tallinnas ja selle lähiümbruses, lisaks Tartus, Pärnus ja Narvas. Organisatsioon kuulub ülemaailmsesse võrgustikku, mille katusorganisatsioon on BPW International.
BPW (Federation of Business and Professional Women) ehk rahvusvaheline äri- ja ametinaiste võrgustik loodi 1930. aastal Genfis. Kui rahvusvaheliselt on Eesti organisatsiooni nimi BPW Estonia, siis Eestis on kasutusel lühend EENA või Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsioon.
Lisaks naiste koolitamisele ja ettevõtlusega tegelemisega julgustamisele on EENA-l traditsiooniks saanud ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkivate ettevõtlike naiste tunnustamine ning kord aastas EENA sünnipäeval aasta naise ja aasta noore naisettevõtja tunnustuse väljaandmine. EENA juubeliaastatel lisandub neile ka tiitel aastate naine.
2021. aasta naiseks valiti Katrina Lehis ning nooreks naisettevõtjaks Kadri Tuisk.
Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooni 29. sünnipäeva pidulikul galal Võrus kuulutati aasta naiseks 2021 Eesti epeevehkleja ja olümpiavõitja Katrina Lehis. Aasta nooreks naisettevõtjaks nimetati haridussüsteemi parendava idufirma Clanbeat asutaja ja tegevjuht Kadri Tuisk.
Katrina Lehis tunnistas, et tiitel on talle suur tunnustus. „Sportlase jaoks on alati iga tunnustus väga eriline, kuid kui see tuleb ka spordivaldkonnast väljastpoolt, siis see näitab, et need tulemused lähevad korda ka spordiga ehk mitte kõige lähemalt seotud inimestele ning lisab omakorda ka kindlasti motivatsiooni,“ sõnas ta.
EENA tegeleb ka heategevusega: toetatakse nõrgemaid, avardatakse oma liikmete silmaringi, kohtutakse huvitavate inimestega, õpitakse üksteiselt ja nauditakse üksteise seltskonda. Samuti osaletakse naiste rahvusvaheliste võrgustike tegevuses.
EENA heade tavade hulka kuulub ka põhimõte: kingin iga päev vähemalt kolm „roosi“ – ütlen teistele vähemalt kolm head sõna või soovi.
2021.–2022. aastal viib EENA läbi üle-eestilise naisettevõtjatele suunatud programmi „Naised ettevõtluses – ROHELINE JA HOOLIV MAAILM“.
Programmi eesmärk on luua üle-eestiline 500 naisettevõtjaga võrgustik, mille liikmed on rohelise äritegevuse eestvedajad ja elluviijad oma kodukohas ning ühiskonnas laiemalt. Selle võrgustiku tulemusena kasvab välja Eesti naiste loodud ükssarvik – idufirma, mis on globaalselt konkurentsivõimeline roheline ettevõte.
Programmi raames on juba toimunud roheettevõtluse seminarid Tartus, Pärnus, Narvas ja Võrus. Viimane roheettevõtluse töötuba toimub 5. märtsil Tallinnas EBS-i ruumides. Täpsemat infot ürituse kohta leiab EENA kodulehelt https://bpw-estonia.ee/sundmused.
EENA Pärnu klubi juhatuse liige Külli Kodasmaa ütleb: „Naised ettevõtluses – roheline ja hooliv maailm“ igakuiste tasuta veebiseminaride abil kasvatame juba teist hooaega järjest osalejate teadlikkust roheteemadest. Programmiga liitunud naisettevõtjaid juhendavad mentorid, julgustamaks naisi oma ettevõtete roheliseks kujundamisel.
Aasta noorele naisettevõtjale anti kingituseks ka kommid. Fotod Tiina Männe Lisaks toimuvad roheideede leidmiseks ja rakendamiseks häkatonid, valdkonna eeskõnelejate kohtumised ning 23. aprillil 2022 rahvusvaheline ettevõtluskonverents „Roheliselt on võimalik“. Päev enne konverentsi, 22. aprillil tähistame aga Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses Maa päeva.“
Maa päeva tähistavad EENA naised igal aastal üks kuu pärast kevadist pööripäeva. Tava pärineb 1970. aastast, mil Ameerika Ühendriikides avaldati laialdaselt meelt keskkonna saastamise vastu. Maa päevaga tähistatakse tänapäevase keskkonnateadlikkuse sündi ning sihilikku hoolt planeedi heaolu eest.
EENA toetab jätkusuutlikkuse sõnumit ning kutsub sel aastal kõiki naisi ning naisettevõtjaid astuma teadlikke, loodushoidlikke samme.
Rohkem infot EENA tegemiste kohta leiad aadressilt bpw-estonia.ee.
