Kui teil ratas või muu kergliikur ära varastatakse, on paraku väike tõenäosus, et varas tabatakse, tunnistab politsei. Seetõttu on oluline, et inimene oleks ise hoolikas.
„Jalgratas on kõige paremini varguse eest kaitstud, kui ta ei kao omaniku vaateväljast – see tähendab, kui ratas on silme all. Näiteks kui sõidate seltskonnaga ja on vajadus minna kauplusesse või mujale, kuhu rattaga minna ei saa, siis tuleks keegi seltskonnast jätta rattaid valvama,“ ütles Ida-Harju jaoskonna uurija Kaido Atspol.
Tema sõnul on ka selliseid vargaid, kes näevad lukustamata ratast ja kasutavad võimalust, et seda ajutiselt kasutada või varastada. „Ajutise kasutamise puhul jäetakse ratas pärast kasutusvajaduse lõppu kuhugi vähem nähtavasse kohta. Varguse puhul müüakse,“ selgitas Atspol.
Enamik rattaid jääb leidmata
Tallinna ja Harjumaad laiemalt vaadates varastatakse rattaid ning kergliikureid tema sõnul ikkagi kohtadest, kus neid ka rohkem kasutatakse ehk siis pigem Põhja-Tallinnast ja kesklinnast.
„Praegusel hetkel langevad varguse ohvriks rohkem jalgrataste [kui teiste kergliikurite] omanikud, kuna nende kasutajaid on rohkem ja neid on võimalik kiiremini maha müüa. Samas on kaduma läinud ka tõukerattaid, elektrijalgrattaid ning erandina ka kastijalgratas – see on leitud. Enamik rattaid jääb siiski leidmata,“ nentis Atspol.
Kergliiklusvahendit on valdavalt lihtne varastada ning jääda seejuures anonüümseks – ratas annab ka võimaluse kiiresti sündmuskohalt põgeneda. Ning alati leidub inimesi, kes soovivad kvaliteetset ja kallist ratast omada kordades odavamalt, kui poes tuleks maksta.
„Meenub üks juhtum, kus varastatud ratta maksumus oli 3500 eurot ja müüdi see 300 euroga, nii et üpris kasulik uue omaniku vaatest. Samas saab rattaid ka üsna anonüümselt müüa, kuna ratta algne omanik ei tea kahjuks tihti ei ratta marki, värvi ega eritunnuseid,“ märkis Atspol.
Hoia ratas vaateväljas!
Talvel, mil rattaid vähem kasutatakse, kaovad need panipaikadest, keldritest, garaažidest jms kohtadest, kuhu jalgrattad talveks hoiule jäetakse.
„On muidugi ka juhtumeid, kui ratas varastatakse talvel väljast, kuna on sportlikke inimesi, kes sõidavad rattaga aasta ringi. Kõige lihtsam on ratast varastada siis, kui ta on nähtaval ja avalikus kohas ning lukustamata,“ kõneles kogenud uurija. Vargusi pannakse toime ka turvakaamerate all, samuti trepikodades, rattaparklates, rattamajades, ka autole kinnitatud rattaid on varastatud.
Keskmine rattavaras on Atspoli sõnul 20–40-aastane, püsiva elukohata, töötu, võib olla ka narkomaan ja tal on seljakott või ranits – selles kannab ta kaasas vajalikke tööriistu, millega lukk läbi lõigata. Näiteks lõikurid, kruvikeerajad, näpitsad. On olnud juhtumeid, kus rattalukk lõigatakse läbi akuketaslõikuriga.
„Keskmine rattavaras on 20–40-aastane, püsiva elukohata, töötu, võib olla ka narkomaan ja tal on seljakott või ranits – selles kannab ta kaasas vajalikke tööriistu, millega lukk läbi lõigata.“
politseiuurija
Kaido Atspol
„Juhul kui ratas varastatakse, on paraku väike tõenäosus, et varas ka tabatakse. Kõik eelpool kirjeldatud asjaolud – anonüümsus, kiire põgenemine sündmuskohalt, turvakaamerate salvestuse kehv kvaliteet või nende puudumine ja muud tegurid – raskendavad varga tuvastamist ja tabamist,“ selgitas Atspol.
Ent on ka häid näiteid, kus varas tabatakse vahetult pärast vargust või märkab seda peatselt ratta õige omanik. Niisamuti võib varga tabamisele kaasa aidata oma ratta leidmine müügikuulutusest või pandimajast.
Saab ka kindlustada
Coop panga kindlustusmaakleri Raivo Piibori sõnul pakub rattalukk kaitset, aga siiski mitte piisavat.
„Korralik rattalukk on kahtlemata mõistlik valik, kuid see ei pruugi pakkuda alati 100% kaitset varguste vastu. Samuti aitab rattakindlustus õnnetusjuhtumite korral, kus ratas on oluliselt kahjustada saanud,“ ütles Piibor.
Citadele Baltikumi hoiuste ja kindlustusosakonna juht Vilija Šinkūnienė sõnul on rattakindlustus justkui lisakaitse.
„Korralik lukk on loomulikult esimene ettevaatusabinõu ning väga palju on abiks, et lukku ei saaks katki murda. Kindlustus aitab sel juhul, kui juhtub midagi ootamatut ning esmane kaitse ei toimi,“ kõneles Šinkūnienė. „Hea on valida vastupidav lukk, mida on vargal raske lõhkuda. Sellised on näiteks U-lukud ja kettlukud, mille lõhkumine nõuab pingutust ning võib teha lisaks ka valju häält ja seega tähelepanu äratada,“ lisas ta.
Firmad pakuvad kindlustust nii jalgratastele, tõukeratastele kui ka elektrilistele tõukeratastele – nende kindlustuse saab sõlmida 12 kuuks ja see kaitse kehtib kogu maailmas.
„Kahju hüvitatakse, kui ratas röövitakse – see on ratta vägivaldne äravõtmine, vägivallaga ähvardamine – või varastatakse näiteks trepikojast või kaubakeskuse ees olevast rattaparklast. Samuti hüvitatakse kahju ratta hävimise ja kahjustumise korral, kui juhtub näiteks õnnetus liikluses või spordiüritusel,“ ütles Piibor.
Näiteks IF-i rattakindlustusega saab kindlustada rattaid kuni 1500 euro väärtuses ja kindlustusmakse jääb vahemikku 3,19–5,99 eurot kuus ning omavastutus on 30–80 eurot. Tegemist on vabatahtliku varakindlustusega. Kindlustuse toimimiseks on enamasti vaja, et ratast hoitaks turvaliselt ja lukustatult.
HEA TEADA
Politsei soovitab
Kasuta jämedat lukku, mida ei ole võimalik läbi lõigata või lahti murda.
Pargi võimalusel oma ratas videovalvega rattahoidlasse või kohta, mis ei jääks teiste silmade eest varju.
Tee enda rattast ja raami numbrist fotod ja hoia neid kindlas kohas.
Kallima jalgratta puhul kaalu ratta kindlustamist.
Varguse puhul teavita sellest viivitamata politseid.
