Kuigi ilm kõigub veel külma ja sooja vahel, on puugid juba liikvele läinud, mistõttu tasub meenutada ka haigusi, mida nad võivad levitada, ning nende vältimise viise.
„Puugihooaeg on alanud, sest puugid muutuvad aktiivseteks siis, kui maapind on soojenenud +5 kraadini. Puugiohtu tasub tõsiselt võtta, sest Eestis püsib puukentsefaliidi ja -borrelioosi esinemissagedus kõrgel tasemel,“ ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva. Teistel andmetel on puugid aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur on +8.
Kuigi võib veel esineda päevi, mil temperatuur langeb alla null kraadi, ei takista see Vikantjeva sõnul enam nende levikut. Puugiohtlik aeg kestab kuni oktoobrini.
Puuke kohtab eelkõige põlluäärtel, metsaservades ja heinamaadel, kuid ka linnaparkides, haljasaladel ja terviseradadel. Tervise Arengu Instituudi 2023. aastal tehtud uuringu kohaselt kannab ligi 70% linnaruumis olevatest puukidest mõnda inimesele ohtlikku haigustekitajat, mistõttu ei ole tegemist pelgalt looduses liikujaid ohustava tõvega, vaid selle võib nakatunud puugilt saada ka linnakeskkonnas.
Tasub jälgida oma lemmikloomi – kui leiate neilt esimesed puugid, on põhjust olla endal ettevaatlik ja alustada ka lemmikloomade puugitõrjega, et neid ja ennast kaitsta ning vältida puukide sattumist kodusesse keskkonda.
Meie kolm puugihaigust
Puugihaigustest paranemine võib võtta pikka aega ja vahel ei õnnestugi kõikidest haigustega kaasnevatest hädadest vabaneda.
Eestis ohustab inimesi eelkõige puukentsefaliit, puukborrelioos ja erlihhioos. Vaktsineerida saab neist üksnes entsefaliidi vastu. Ent kui inimene on entsefaliiti juba haigestunud, siis ravi selle vastu puudub, leevendatakse vaid sümptomeid.
Puukentsefaliit on raske ja ohtlik kesknärvisüsteemi haigus. Terviseameti andmeil ilmnevad sümptomid sageli kahe lainena: esimesed tunnused nähtuvad 2–28 päeva pärast ja sarnanevad külmetusele – patsientidel on palavik, lihas-, peavalud, väsimus ja üldine nõrkus, mis võib kesta umbes nädal. Seejärel järgneb petliku paranemise faas. Teine haiguslaine tabab umbes kolmandikku nakatunutest – neil ilmnevad juba kesknärvisüsteemi kahjustused. Haiged kaebavad tugevate peavalude, unisuse, iivelduse, oksendamise, kontrollimatu palaviku või isegi koordinatsioonihäirete üle. Osal inimestel võivad puukentsefaliidi poolt põhjustatud ajukahjustused olla väga tugevad – alates unehäiretest kuni puude tekkeni.
Puukborrelioos avaldub inimese naha, siseorganite ja närvisüsteemi mitmekordse kahjustusena. Arsti poole on põhjust pöörduda, kui märkate punast laiku, mis tavaliselt ilmneb puugi imemise kohas, palavikku, nõrkust, lihasvalu. Arstidel võib puugihaiguse diagnoos tekitada raskusi, sest tervisekaebus võib tekkida mitu kuud pärast puugirünnet ja sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega ehk nagu öeldakse: „Borrelioosil on sada nägu.“ Haigus on kiire avastamise korral hästi ravitav pika antibiootikumikuuriga, kroonilisel juhtumil võib aga vajada haiglaravi ja põhjustada pikaajalist töövõime ja elukvaliteedi langust.
Erlihhioosil on nõrgad sümptomid (palavik, peavalu, lihasvalud) ja see kaob aja jooksul iseenesest. Seda harvemini esinevat haigust ravitakse antibiootikumidega.
Puukborrelioosi ja erlihhioosi ennetamiseks ei ole veel immuunsust tagavat vaktsiini loodud ja seetõttu jääb parimaks kaitseks nende eest puugihammustuse vältimine.
Tervisekaebus võib tekkida mitu kuud pärast puugirünnet ja sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega ehk nagu öeldakse: „Borrelioosil on sada nägu.
Kuidas puugihammustusi vältida?
Puugi võib külge saada üsna lihtsasti – selleks ei pea tervet metsa läbi käima, piisab, kui lähete ühe rohukõrre kõrvalt mööda, millel ronib puuk. 2023. aastal avastasid Briti teadlased, et puugid kasutavad staatilist elektrit, neil on väike elektriväli, mida kasutades saavad nad inimese või looma karvkatte külge tõmbuda nagu magnetiga.
Lihtne viis puugihaigust vältida on ennetus- ja kontrollmeetmete kasutamine. Terviseamet soovitab puugihammustuste vältimiseks kanda pikki heledaid riideid, millel on puuke kergem märgata. Püksisääred tasub toppida sokkide või kummikute sisse.
Lisaks tasub ennetava meetmena kasutada putukatõrjevahendeid, mis pakuvad lühiajalist, kuni neljatunnist kaitset. Osa vahendeid tohib kasutada ainult riietel, mitte nahal.
Puuginfo.ee soovitab pärast looduses käimist vaadata end ja oma kaaslased hoolikalt üle. „Kui oled viibinud nn puugikohtades, mine kindlasti duši alla ja kammi juuksed läbi. Kuna puuk liigub nahal üsna märkamatult, kontrolli end pärast seda veel kord üle,“ seisab palju kasulikku infot sisaldaval lehel. „Kui märkad endal ronivat puuki, eemalda ta riietelt või kehalt. Kui puuk on ennast juba keha külge haakinud, tuleb see eemaldada esimesel võimalusel ja haigustunnuste ilmnemisel pöörduda perearstikeskuse poole edasiste juhiste saamiseks.“
Kuidas vältida puugihammustust? Allikas: puugiinfo.ee Liiga suured numbrid
Eelmisel aastal nakatus puukborrelioosi 4520 inimest, mida on poole rohkem kui aasta varem ning peaaegu kümme korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Ilmselgelt on tegu tõsise ja süveneva probleemiga. Puukentsefaliidi juhtumeid oli 209, mida on samuti poole rohkem kui aasta tagasi.
Tervisekeskuse „Sinu arst“ peremeditsiini eriarsti Anneli Talviku sõnul on tegu liiga suurte numbritega, kuna puukentsefaliit on vaktsiinvälditav haigus „Iga haigestumise taga peitub pikaajaline patsiendi valu, kannatus, haiguspäevad ja taastumisele kuluva aja kaotus. Selline haigus on patsiendi ja tema lähedaste jaoks traagika, millega võib suure tõenäosusega kaasneda töövõime või isegi elu kaotamine,“ kõneles dr Talvik. →
HEA TEADA
Tasub vaktsineerida!
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid täiskasvanutele ja lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem.
Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides ja valitud apteekides üle Eesti. Sel aastal vaktsineeritakse 41 apteegis (vt vaktsineeriapteegis.ee), doosi hind jääb 30–45 euro vahemikku.
Puukentsefaliidi vastu on vaktsineeritud ja õigeaegselt korduvvaktsineeritud u 18% Eesti elanikkonnast. Terviseamet soovitab korduvvaktsineerimist iga kolme, kuid kindlasti viie aasta järel.
TEADUS
Eestlastel on geneetiline soodumus puugihaigustesse nakatuda
Geneetik Erik Abner osales koos Soome ja USA teadlastega geeniuuringus, milles uuriti geene, mis soodustavad puugihaigustesse, eelkõige borrelioosi, nakatumist.
„Meil on geenid, mis peaksid meid puugihammustuste eest kaitsma, aga mõnedel inimestel need geenid ei tööta ja seetõttu nad ka nakatuvad lihtsamini. Geen on suhteliselt tundmatu, pole seotud teiste haigustega ja seda pole ka eriti uuritud,“ rääkis Abner ETV saates „Terevisioon“ (12.04.24). Risk kergemini haigestuda puudutab koguni kolme eestlast viiest.
13% inimestel, kes on mõlemalt vanemalt puuduliku geeni pärinud, on risk puukborrelioosi haigestuda 35% kõrgem. 45–46% eestlastest on pärinud puuduliku geeni ühelt vanemalt, neil on risk 20% kõrgem. Abneri sõnul on laias laastus umbes 30% võrra kõrgenenud riskiga rühmas 58–59% eestlastest.
Risk väljendub näiteks selles, et puuk peab inimese nakatamiseks nahal olema lühemat aega. Seda, kas inimene on kõrgendatud riskiga, saab teada ainult geenitestiga.
Abneri sõnul saab nüüd, kus on teada, milline valk soodustab nakatumist või mis peaks meid kaitsma, välja mõelda uued ravimeetodid või ravimid. Näiteks tõi ta kreemi või plaastri, mille inimene paneks puugihammustuse peale, ja mis sisaldaks tervet valku, mis kaitseb nakatumise eest.
Eestlastega pole veel kõige hullemad lood. Abneri sõnul on Lõuna-Koreas, kus puugihaigused on praegu levima hakanud, puudulik geen pea kõigil elanikel, mis tähendab, et nad haigestuvad veel lihtsamini.
